Riik lükkab miljardilise investeeringuga taristuehitusele hoo sisse
Riigikogu poolt heaks kiidetud 2026. aasta riigieelarvega suunatakse transporditaristu arendamisse kokku ligi miljard eurot. Oma osa saavad nii raudteede kui maanteede ehitus.
Kokku ehitatakse lähima viie aasta jooksul neljarajaliseks ligi 65 km ulatuses uusi lõike.
Foto: Andras Kralla / Äripäev
Raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu suunatakse järgmisel aastal koos investeeringutega kokku 684,2 miljonit eurot, sellest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticale. Teede ehitusse ja hooldusesse on planeeritud 283 miljonit eurot, mida on 100 miljonit eurot rohkem kui tänavu.
AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 4,6 miljoni euro suuruse lepingu, millega luuakse eeldused reisirongide piirkiiruse tõstmiseks ja parandatakse oluliselt NATO sõjatehnika logistilist läbilaskevõimet lõigus Puka–Keeni.
Raplamaa teede halva olukorra tõttu kärbib Rail Baltic Estonia koostöös töövõtjatega alates 8. detsembrist Hagudi-Rapla piirkonnas veomahte 40% võrra ning peatab alates 20. detsembrist peaaegu kõik veod Rapla- ja Harjumaal.
Läti Raadio teada on poliitikud Riias jõudnud kulude kokkuhoiuga sinnamaale, kus kõva häälega räägitakse plaanist jätta Riia ja Eesti vahel 60 kilomeetri pikkune Rail Balticu lõik vanale rööpmelaiusele.
TREF Nord on alustanud Harjumaal Soodevahes mitmetasandilise ristumiskoha ehitust, kus põimuvad Euroopa standardlaiuse (1435 mm) ja nn vana ehk Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.