Tallinna Sadama kasum vähenes kolmandas kvartalis

„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.

USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi, mille käigus toodaks Protio Muuga sadamas e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.

Teises kvartalis teenis Tallinna Sadam 4,1 miljonit eurot puhaskasumit tänu efektiivsuse kasvule ja mitme kulu kokkutõmbamisele.

Lõuna-Soome Rakenduskõrgkool avaldas aruande parvlaevaühenduse võimalikkusest Kotka ja Sillamäe vahel, mille lühikokkuvõte on: laevaühendus kahe linna vahel on teoreetiliselt võimalik ja sellel on potentsiaal olla tasuv, kui suudetakse täita vajalikud tingimused ja eeldused. Täna pole paraku neist ühtegi. Mis jääb puudu?

Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.