Kolmandas kvartalis teenis Tallinna Sadam 5,6 miljonit eurot kasumit, m,ida on mullu sama perioodiga võrreldes 6,5% vähem. Samas, reisijate arv kasvas üle 4%2, samuti ületas ootusi kaubaveoäri.
Kolmandas kvartalis oli Tallinna Sadama müügitulu 31 miljonit eurot, mida on aasta varasemast 0,7% vähem. Üheksa kuuga ulatus laevafirma müügitulu 91 miljoni euroni ja seda on 2,5% enam kui aasta varem.
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi, mille käigus toodaks Protio Muuga sadamas e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.
Lõuna-Soome Rakenduskõrgkool avaldas aruande parvlaevaühenduse võimalikkusest Kotka ja Sillamäe vahel, mille lühikokkuvõte on: laevaühendus kahe linna vahel on teoreetiliselt võimalik ja sellel on potentsiaal olla tasuv, kui suudetakse täita vajalikud tingimused ja eeldused. Täna pole paraku neist ühtegi. Mis jääb puudu?
Eestis ja mujal Baltikumis on suurenenud nõudlus vastupidavate ja kõrge töökindlusega veolahenduste järele, eriti teedeehituses ja suurtes infrastruktuuriprojektides, kus tehnika peab taluma äärmuslikke töötingimusi.