Efektiivsust tõstnud Tallinna Sadama kasum kasvas mühinal

Lõuna-Soome Rakenduskõrgkool avaldas aruande parvlaevaühenduse võimalikkusest Kotka ja Sillamäe vahel, mille lühikokkuvõte on: laevaühendus kahe linna vahel on teoreetiliselt võimalik ja sellel on potentsiaal olla tasuv, kui suudetakse täita vajalikud tingimused ja eeldused. Täna pole paraku neist ühtegi. Mis jääb puudu?

Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.

Euroopa Liit kiitis heaks 15,4 miljoni eurose rahastuse Tallinna ja Helsingi Sadama ühisprojektile TWIN-PORT VI. Nelja-aastane projekt on jätk kahe sadama koostööle, mille eesmärk on Eesti ja Soome vahelise laevaliikluse keskkonnamõjude vähendamine ning transpordivõimaluste parandamine.

Järgmise aasta maksumuudatused annavad tõenäoliselt löögi majapidamiste ostujõu ja eratarbimise kosumisele ning vähemalt osaliselt kompenseeriks seda välisnõudluse ja koos selleks ekspordi paranemine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.