Kevadel käis Rail Balticu Ülemiste reisiterminali pidulikul nurgakivi asetamisel ka Kristen Michal, siis veel aga kliimaministrina.
Foto: Andras Kralla
Kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS sõlmis Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) kaudu kaks uut lepingut, mis peaksid kiirendama Rail Balticu projekti valmimist.
1. novembril liitus Rail Baltic Estonia juhatusega tehnilise juhi ametis Lauri Ulm, kelle laialdane kogemus taastuvenergia ja suurte infrastruktuuriprojektide alal ulatub Soomest Poolani.
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
Eestit Euroopaga ühendava raudtee ehitamiseks soovib riigifirma luua alliansi ehitajatega. Tallinnast Iklani ulatuva raudtee ja osaliselt selle muldkeha ehitamine läheb maksma kuni 932 miljonit eurot.
Valitsus otsustas eraldada ca 60 miljonit eurot Via Baltica Päädeva-Konuvere 13,2 km pikkuse lõigu neljarajaliseks ehitamiseks ja Märjamaa lähedale Orgitale kahetasandilise ristmiku ehitamiseks. Lisaks eraldati 2,7 miljonit eurot Saatse saapa ümbersõidu väljaehitamiseks.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.