Selle neljapäeva, 5. septembrini saab anda
Eelnõude Infosüsteemis tagasisidet kliimakindla majanduse seaduse eelnõule ja seletuskirjale.
- Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas tutvustab Eesti võimalusi vähese heitega majanduses Foto: Raul Mee
Kliimaministeerium saatis augusti alguses kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirja. Seaduse fookus on ministeeriumi sõnutsi puhta energiatootmise laienemisel, looduse hoidmisel ja uute võimaluste loomisel puhtale tööstusele, kirjutab
Kestlikkusuudised.eeSeadusega pannakse paika trajektoor, kuidas peavad emissioonid sektorite kaupa vähenema. Tabelis on näha, kuidas peab kasvuhoonegaaside heide sektorites vähenema võrreldes 2022. aastaga.
Tagasisidet saab anda neljapäeva, 5. septembrini
Eelnõude Infosüsteemis. Tagasiside esitamise tähtaeg on täpsemalt 4. september kell 23.59. Kliimaministeerium viib saabunud tagasiside põhjal sisse täiendused ning sügisel esitatakse seadus riigikogule.
Allpool on leitav eelnõu ja seletuskirja PDF.
Seotud lood
Vaata uue seaduse esitlust
Kliimakindla majanduse seadus saadeti avalikule kooskõlastusringile. Kliimaminister Yoko Alendri sõnul annab seadus ettevõtetele rohkem selgust ja motiveerib olema rohelisem. Energeetika järel protsentuaalselt teist panust oodatakse transpordisektorilt ja ettevõtete “nügimiseks” rohelisemaks on võimalik kasutada erinevaid “hoobasid.”
Kliimaministeerium avalikustatud kliimakindla majanduse seaduses pannakse rõhk puhta energiatootmise kasvule, looduse hoidmisele ning uute tööstuste rajamisele. Transpordi osas jääb eelnõu pigem ümmarguseks.
23. juulist alustas kliimaministrina tööd Yoko Alender. Alenderi eesmärk on suurendada kindlustunnet, et ka järeltulevatel põlvkondadel on Eestis hea elada ja Eesti on uuele puhtale ettevõtlusele atraktiivne.
„Kliimaseaduse mõte on see, et pidada aus ja avameelne debatt parlamendi tasemel sellest, kuidas me erinevaid majandusvaldkondi juhime ja toimetame,“ rääkis värske kliimaminister Kristen Michal kolmapäeval toimunud kütuseturu aastakonverentsil.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.