Eesti vedajaid huvitavad elektriveokid aina enam, soetamine jääb aga kalli hinna taha

Eesti uute raskeveokite turg on pärast 2020 COVIDi aastat tasapisi taastunud ja jäänud stabiilselt püsima 800-900 raskeveoki vahel aastas. See aga ei küündi enam 1000 uue veokini, mis oli tavapärane enne 2020 aastat, kirjutab Scania Baltikumi peadirektor Janno Karu.

Euroopa Kontrollikoja 24. jaanuaril avaldatud eriaruande kohaselt ei ole ELi uute sõiduautode CO2 heite vähendamise eesmärgid saavutatavad seni, kuni pole täidetud olulised eeltingimused.

Hiljuti kümnetes miljonites eurodes vesinikuprojektide arendamiseks toetust saanud ettevõtted vaatavad tulevikku optimistlikult ja usuvad, et lähiaastatel peaks vesinik vahetama raskeveokites välja fossiilse diislikütuse.

DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss nendib, et 2025. aastal kavandatav automaks sunnib kogu transpordisektorit tõsiselt oma tulevikuinvesteeringuid ümber hindama. Kogukulu arvesse võttes on edaspidi ettevõtjatel mõistlikum soetada elektrikaubik, kuid elektrile üleminek saab olema valus neile, kes juba täna selles suunas tegevusi pole alustanud.

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.