Eesti vedajaid huvitavad elektriveokid aina enam, soetamine jääb aga kalli hinna taha
Eesti teedel liikleb täna kolm elektriveokit ning transpordifirmade huvi elektriveokite vastu on kasvav. Samas ei toeta investeeringu kapitalimahukus ega ka olemasolev laadimisvõrgustik täna veel nende laiapõhjalisemat kasutust.
Remo Kirsi sõnul katsetab ka DPD Eesti elektriveokid aga neile üleminek takerdub hetkel veel mitme probleemi taha. Foto: DPD Eesti
Ekspertide sõnul on raskeveokitele mõeldud tehnoloogiatest elektriveokite näol lisaks biometaanil sõitvatele veokitele tegu heitmevaba lahendusega, mis aitab täita seatud kliimaeesmärke.
Eesti uute raskeveokite turg on pärast 2020 COVIDi aastat tasapisi taastunud ja jäänud stabiilselt püsima 800-900 raskeveoki vahel aastas. See aga ei küündi enam 1000 uue veokini, mis oli tavapärane enne 2020 aastat, kirjutab Scania Baltikumi peadirektor Janno Karu.
Euroopa Kontrollikoja 24. jaanuaril avaldatud eriaruande kohaselt ei ole ELi uute sõiduautode CO2 heite vähendamise eesmärgid saavutatavad seni, kuni pole täidetud olulised eeltingimused.
Hiljuti kümnetes miljonites eurodes vesinikuprojektide arendamiseks toetust saanud ettevõtted vaatavad tulevikku optimistlikult ja usuvad, et lähiaastatel peaks vesinik vahetama raskeveokites välja fossiilse diislikütuse.
DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss nendib, et 2025. aastal kavandatav automaks sunnib kogu transpordisektorit tõsiselt oma tulevikuinvesteeringuid ümber hindama. Kogukulu arvesse võttes on edaspidi ettevõtjatel mõistlikum soetada elektrikaubik, kuid elektrile üleminek saab olema valus neile, kes juba täna selles suunas tegevusi pole alustanud.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.