Eesti väliskaubanduses kasvas septembris Euroopa Liidu riikide osakaal
Kuigi jooksevhindades arvestatuna kasvas Eesti eksport septembris aastatagusega võrreldes arvestatavad 14%, siis Eestis toodetud kaupade osakaal selles langes ning inflatsiooni arvestamata ehk püsihindades arvestatuna kukkus viiendiku.
Eestis toodetud põlevkiviõli tõstis mineraalsete toodete eksporti pea veerandi võrra.
Foto: Andras Kralla
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.
Eesti väliskaubandus jätkab energiakandjate kallinemise toel kiiret kasvu: kaupade eksport suurenes oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18% ning import 32%.
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Enim panustasid majanduskasvu kiirelt taastunud töötlev tööstus ning veondus ja laondus.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.