Humanitaarabi transpordiga on valmis aitama juba 20 autovedajat

Ermo Perolainen tunnistas, et aktsiooni näol soovib ERAA aidata omalt poolt Punase Risti tegevust, assotsiatsioon ise humanitaarabi korraldamisega ei tegele.

„Saime info, et punane rist on kogunud mitukümmend koormatäit humanitaarabi ja võib-olla on vaja abi selle kohale toimetamiseks. Seetõttu küsisime ennetavalt vedajatelt, kes on valmis ja saavad transpordiga appi tulla. Tänaseks on meile abi osutamise valmisolekust teada andnud ca 20 veoettevõtet/autojuhti,“ lausus Perolainen.

Vedude korraldamisega seotud küsimustega tegeleb Punane Rist ja ilmselt ei ole veel ka selge, millise transpordiga täpselt kaubad kohale viiakse. „Seetõttu pole meile teada ka muud vedu puudutavad üksikasjad. Kuuldavasti tegeletakse praegu kauba pakendamisega ja transporti plaanitakse järgmisel nädalal,“ ütles ERAA peasekretär.

Raskeveokid üle piiri ei lähe

Lisaks Punasele Ristile omalt poolt humanitaarabi korraldava Ukraina Kultuurikeskuse esindaja Bogndan Ljutjuk ütles Vikerraadiole, et humanitaarvedude tegijal mingit üleliigset riski ei ole.

„Meie rekkade üle piiri sõitmine on keeruline, kuna seal on mitmeid riske, aga see on lahendatav kauba piiril üleandmisega kohalikele vedajatele,“ selgitas Ljutjuk, kelle sõnul vajavad ukrainlased pigem kaubikuid, ehk mõistlikum on viia kaubad kohale kaubikutega mis jäävadki sinna. Ta kutsus üles kõiki, kellel on võimalik sõidukorras kaubikuid humanitaarabina Ukrainasse saatma, endast märku andma.

Sõidukite vajadust Ukrainas on deklareerinud ka Läti ja Leedu vabatahtlikud. Näiteks on Läti autosportlased viinud Ukrainasse juba 8 maasturit, millega toimetati ühtlasi sõjapiirkonda 2000 liitrit kütust ja 500 kg toiduaineid. Hetkel tegeldakse järgmise analoogse partii kokkupanekuga. Ka Leedus tegeletakse maasturite kogumisega, mida Ukraina sõjaväe varustusüksused väga vajavad.

Bogdan Liutjuk ütles samuti, et kogutud raha eest on Ukraina Kultuurikeskus ostnud Soomest mitu kiirabiautot, mis täidetakse ravimite ja esmaabivahenditega ning saadetakse Ukrainasse. Esimene auto läks teele eile, 2. märtsil, teine väljub täna, 3. märtsil.

„Kõige enam vajataksegi seal kaitse- ja esmaabivahendeid. Toiduabi ei taheta, kuna piiripunktid on üle koormatud relvade ja muude strateegiliste asjade üleveoga ning toiduabiga meie sinna ligi ei pääseks. Meile on hetkel kõige parem rahaline annetus, mille eest saame osta seda, mida hetkel kõige enam vajatakse. Samuti vajame juurde kaubikuid.“

Annetuste osas saab infot Ukraina Kultuurikeskusest.

Eesti Punase Risti esindaja Liis Erminger lisas samuti, et annetusi on hetkel juba nii palju, et selle kogumisele tehakse väike paus. „Kogume annetusi veel kuni 4. märtsi õhtuni ja järgmisel nädalal hakkame seda sorteerima, pakendama ja teele saatma. Ootame Ukraina poolelt uut abivalvete nimekirja, kui see tuleb, teeme uue üleskutse,“ lausus Erminger Vikerraadiole, lisades, et üks asi, mida kindlasti ka tulevikus vaja läheb, on hügieenitarbed ja neid võib pakkuda alati.

Rahvas on annetanud ohtralt mootorsaage

Humanitaarabi kogumisega Ukraina päästjatele tegeleb ka Eesti Päästeliit, mille juhatuse esimehe Piia Kallase sõnul läheb esimese saadetis teele reedel.

„Vaja on isikukaitsevahendeid, saapaid, kiivrilambe. Lisaks maske termokaameraid jms. Oodatud on ka mootorsaed, mida on toodud juba kõikjalt üle Eesti. Enamasti on aga tegemist üsna spetsiifilise varustusega, mida tavainimestel ei ole,“ lausus Kallas, kelle sõnul annetas ka hiljuti lahkunud vabatahtliku Madis Millingu vend Madise päästeülikonna ukrainlastele.

„Sealsed päästjad raha ei taha, neil pole aega ise varustuse hankimisega tegelda ja ega seda polegi neil väga kusagilt hankida. Küll aga on rahalised annetused päästeliidule endiselt oodatud, et saaksime ise vajalikku varustust osta. Kogunenud on juba üle 200 000 euro ja see summa kasvab pidevalt,“ lausus Kallas.