Uuring: Vesinikul on Eestis enim potentsiaali just transpordi valdkonnas
Äsja valminud vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali hindamise uuringust selgub, et suurim võimalus Eestis vesiniku kasutuselevõtuks on transpordi valdkonnas.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on uuring üheks aluseks Eesti vesiniku teekaardi koostamiseks, mille Keskkonnaministeerium ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panevad kokku detsembriks.
Eestimaine iduettevõte PowerUP Energy Technologies koos kohaliku energiaettevõttega Alexela esitlesid Tallinnas, Haven Kakumäe sadamas Alexela kütusejaamas esimest nutikat vesinikujaama lahendust.
Keila linn uurib koostöös Hollandi suursaatkonnaga aktiivselt vesiniku rakendusvõimalusi kohalikus omavalitsuses. Esialgse kava kohaselt võiks juba viie aasta pärast linna ja lähipiirkonna ühistransport üle minna vesinikutehnoloogiale ning valmida ka esimene vesiniku tootmisüksus.
Energeetikafirma Elcogen rajab Tallinna vesinikul põhineva kütuseelementide tootmistehase, mis suurendab ettevõtte käibe 50kordseks. Ettevõtte juhi Enn Õunpuu sõnul on vesinik ilmselge tulevik ning praegu räägitav raudtee elektrifitseerimine majanduslikult ja keskkonna mõttes täielik absurd.
Vesinikukütuse laiamahuliseks kasutuselevõtuks tuleb lubada Eestisse ehitada rohkem tuuleparke, sest see on üks vähestest viisidest nö rohelise vesiniku tootmiseks. Üleminekut vesinikuenergia kasutamisele tuleks kiire edu saavutamiseks alustada ühistranspordist, kirjutab ettevõtja Raivo Vare Arenguseire Keskuse blogis.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.