Autor: Rivo Sarapik • 3. mai 2021

Intervjuus Äripäeva Raadio saatele "Juhi jutud" tuli juttu veel sellest, kuidas personalijuht on kui paavst ja tippjuht sõdalane Spartacus, miks erasektori juhid ei julge avalikku sektorisse juhtima minna, kompromissile jõudmise kunstist, töö- ja eraelu tasakaalu müüdist ja paljust muust.

Küsimustele vastab Mart Mägi.

Kui sa statistikaametit juhtima läksid, siis ütlesid, et üllatas see, kui palju räägitakse avalikus sektoris rahapuudusest. Erasektoris otsitakse rahapuuduse puhul kliente ja leitakse sellele lahendus.

See on jätkuvalt avalikus sektoris teema, millest räägitakse rohkem kui erasektoris. Minu jaoks ja avalikus sektoris on väljakutse see, kuidas loobuda asjadest, mis ei ole olulised enam ühiskonna või vähemalt enamuse ühiskonna seisukohast.

Juhtisid Statistikaametit neli aastat. Mis sellest rõõmustama jääb, millest on kahju?

Rõõmustan selle üle, et andmed on tõstetud rohkem au sisse. President ja peaminister on meid tänanud nende andmestik eest, mida on kasutatud nii pandeemia, aga ka laiemalt ühiskonna mõistmiseks. Oleme saanud selge sõnumi auhinna õiguskantslerilt. See ei ole vaid minu töö, vaid tubli meeskonnatöö.

Palju asju jäi pooleli ja pooleli jääb kindlasti see, et halduskoormus Eesti ettevõtjatele tuleb jätkuvalt vähendada. Küsimus pole küsimustike automatiseerimises, vaid rohkem suurandmete kasutusele võtmises – nagu näiteks mobiiliandmeid, elektriandmed, pangandusandmed.

Kahetsusest - olen väga suur andmete ja statistika fänn ning rahvusvaheline koostöö väga paelus.

Eesti Postis saab olema kuus korda rohkem töötajaid kui Statistikaametis. Mida see juhile tähendab, et töötajaskonda saab tuhandetes mõõta?

Minu jaoks ei ole see esmakordne, kus on tuhandeid töötajaid. Poola ühes suuremas kindlustusfirmas (1999-2002 Sampo Enterprises Ltd Baltikumi ja Poola kontrollerina - toim) töötades oli isegi rohkem kui Eesti Postis. Juhile tähendab see seda, et peab oma sõnumi selgust, lihtsust ja sõnumikiirust arvestama, et sõnum jõuaks kõikidele inimestele ja ka organisatsioonis siis eesliinilt tagasi juhini. Ei juhita kunagi ülevalt alla, vaid juhtimine on üks suur koostegemine eesmärgi saavutamiseks.

Kas suur töötajaskond tähendab, et kiireid muutuseid ei maksa oodata? Suure laeva pööramine võtab väga palju aega.

Mina sellesse väga ei usu. Laevas on suur meeskond ja igaühel oma roll, aga sõltumata sellest on võimalik tuua väikseid võite. Isegi, kui hakkame nina pöörama kuskil suunas, siis samal ajal saab teki peal palju toimuda ja kliendid tajuvad seda väga hästi. Kui mootor pöörab ja organisatsiooni ise pöörab, siis see võib avalduda paari aasta pärast. Aga klient tajub suhteliselt kiiresti.

Oled öelnud oma töö eesmärgi kohta, et Eesti Posti võiks viie aasta pärast olla rahvuslik uhkus. Kuidas sa seda mõõdad?

Esiteks oleme uhked siis, kui me tõesti kirja või paki meie juurde saabudes naeratame. Teine aspekt on, et Omniva on ju ka rahvusvaheline ettevõte ja peab tooma ka rikkust Eesti elanikkonnale tervikuna. Nii, et viie aasta pärast on Omniva kasumlik ettevõte ja loodetavasti ka vabalt kaubeldav.

Selleni tahtsin ka jõuda. Kui palju riigifirma juht saab teha, et see mingil kujul börsile jõuaks?

Juhi ülesanne on eelkõige tagada, et ettevõte oleks kasumlik. Kas ta on vabalt kaubeldav, on alati omaniku otsus, seda on juhil võib olla raske suunata. Aga indlasti saab juht luua seda selgust, läbipaistvust organisatsioonis ja et oleks kasumlik.

Loe täismahus intervjuud Mart Mägiga Äripäevast.

Kuula täispikka intervjuud Mart Mägiga siit: