Autor: Äripäev • 10. märts 2021

Lisandunud liinikilomeetrite taga on seegi, et äriettevõtted pole suutnud n-ö tasuta transpordiga konkureerida ja on pidanud tegevuse lõpetama.

Riigikontroll märgib auditis, et 2018. aasta teisel poolel toonase valitsusliidu leppe alusel käima pandud elanikele tasuta ühistransport tähendab riigile igal aastal üha suuremat kulu. Prognoosid näitavad, et rahavajadus maakondliku bussitranspordi korraldamiseks on 2021. aastal 52,1 miljonit eurot, mis järk-järgult suureneb 2024. aastaks 64,6 miljonini, on kirjas riigikontrolli auditis. Enne inimestele 0eurose piletihinnaga maakondliku ühistranspordi võimaldamist toetas riik maakondlikku bussitransporti 2017. aastal 21,9 miljoni euroga.

0eurose piletihinna võimaldamise üks eesmärke oli soov suurendada ühistranspordi kasutajate hulka, jätkab riigikontroll. Transpordi arengukavas 2014–2020 oli seatud eesmärk tõsta ühistranspordi kasutajate osakaal tööl käijate hulgas aastaks 2020 suuremaks või võrdseks 25%ga. Seda eesmärki ei ole praeguse korralduse ja elanikele tasuta transpordi võimaldamisega saavutatud, väidab riigikontroll. Küll aga peatus ja stabiliseerus paariks aastaks ühistranspordi kasutajate osakaalu vähenemine ning see on positiivne.

Teine eesmärk oli muuta maakonnasisene liikumine maapiirkondade elanikele taskukohasemaks. Transpordiameti andmetel kasvas sõitjate arv 2019. aastaks võrreldes 2018. aastaga 15%, mis ameti hinnangul on lisandunud peamiselt just varasemate sõitjate arvel. Oma mõju oli ka näiteks sularahapettuste tõttu varem statistikas kajastamata sõitjate lisandumisel ja kommertsliinide sulgemisel.

Loe pikemalt Äripäevast.