Autorid: Tõnu Tramm, Logistikauudised.ee • 4. september 2019

Biolisandi kohustus ärritab nii kütusemüüjaid kui -tarbijaid

Uus vedelkütuse seadus on küpsemas ja aina enam esitatakse palveid kirjutada sellesse sisse erisusi, mis teatud valdkondades vabastaks kohustusest kasutada biolisandiga kütust. Põhjuseks reaalne oht, et see võib rikkuda mootoreid. Muretsemiseks on põhjust aiatehnika ja vanemate autode omanikel ning segaduses on ka kütusemüüjad ise.
Alexela juhatuse liige Alan Vaht tunnistas, et biokütusekohustus on toonud palju segadust nii kütuse müüjatele kui tarbijatele.
Foto: LIIS TREIMANN

Euroopa Liidust tulenenud biolisandi kohustuse kehtestas Eesti viimaste riikide seas eelmise aasta 1. maist. Toona oli kohustus 3,1 energiaprotsenti. Selle aasta 1. aprillist kasvas see 6,4%-ni ning tuleva aasta 1. jaanuarist peab see olema 10 energiaprotsenti.

Seda kardavad aga juba väga paljud erialaliidud ja ettevõtted. Kaitseväele ja kaitseliidule on erisust juba lubatud sama soovivad ka laevaomanikud, soojatootjad jpt. Ka kütusemüüjates on tekitanud see nõua üksjagu segadust. Praegu saavad kütusemüüjad seda nõuet kompenseerida muu taastuvenergia müügiga, olgu see roheline elekter või biogaas, samuti osta kvoote teistelt riikidelt. Seda on kõige usinamalt ära kasutamas Alexela, kelle jaoks on samuti seda kõike reguleerivad seadused Eestis kohati vastukäivad ja segased.

Loe lisaks
Autotootjate "excel" tapab gaasiautod

„Atmosfääriõhu kaitse seadus kohustab kütusemüüjaid tarnida turule kütuseid, mille CO2 eriheide oleks fossiilsetest kütustest 6% madalam. Kui nüüd arvestada seda energiasisalduse järgi, siis tähendaks see biolisandi osakaalu kütuses vahemikus 12-14%, sõltuvalt lisandist. Erinevad lisandid alandavad CO2 päästu erinevalt. Ehk see seadus paneb meile tegelikult veel suurema kohustuse, kui see paljuräägitud 6%,“ tunnistas Äripäeva raadio Energiatunni saates Alexela juhatuse liige Alan Vaht, kelle hinnangul on see kütusemüüjatele tohutu väljakutse ja seda peamiselt talveperioodil.

„On küsimus, kas meil on üldse turul piisavalt külmakindlat biolisandiga kütust ja kas põhjamaad on üldse suutelised seda normi täitma?“

Seadused näevad asju erinevalt

Teine moment, mis kütusemüüjates segadust tekitab, on vastuolud Vedelkütuse seaduse ja Atmosfääriõhu kaitse seaduse vahel. „Uues vedelkütuse seaduses räägitakse poole aasta keskmisest deklareerimise kohustusest, et leevendada hinnamõju talvel tanklates. Atmosfääriõhu kaitse seaduses on kohustus seda nõuet täita aga igakuiselt ja kui seda ei tee, on trahv kuni 400 000 eurot.

TULEKUL

7. Kütuseturu aastakonverents

Toimub 10. septembril Tallink Spa & Conference Hotellis.

Konverentsi keskseteks teemadeks on kütuseturu tulevikuväljavaated, alternatiivkütustele üleminek ning tulevikukütused pikemas perspektiivis.

Ettekannetega esinevad Euroopa Komisjoni Esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Eesti Gaasi juhatuse liige Kalev Reiljan, keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt, MKM energeetika osakonna energiaturgude juht Rein Vaks, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, Neste korporatsiooni avalike suhete direktor Ilkka Räsanen, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ja mitmed teised.

Konverentsi modereerib majandusekspert Raivo Vare.

Konverentsi programmiga saab lähemalt tutvuda SIIN!

Soodushind kehtib veel viimaseid päevi!

Kuna uus vedelkütuse seadus veel ei kehti, saame täna lähtuda igakuisest nõudest, mis omakorda tähendab, et talveperioodil peame soetama oluliselt kallimat kõrgema biolisandiga kütust ja see mõjutab otseselt ka kütuse hinda tanklas,“ sõnas Vaht, kes pole rahul ka seadusemuudatuse selle punktiga, mis kohustab biolisandiga kütust müüma ka neid, kes siiani on saanud teha tasaarveldusi teiste biokütuste arvelt.

„Täna oleme saanud täita oma kohustuse ära biometaaniga. Nüüd soovitakse kehtestada nn põrand, et kõik müüjad peavad müüma füüsiliselt etanooliga segatud kütust. Me oleme sellele kategooriliselt vastu. Sellega me loome olukorra, kus ühele kütuseliigile luuakse väga selge turunõudlus ja biometaanil pole enam meie turule ligipääsu. See võtab ära motivatsiooni teha investeeringuid biometaanitehastesse, pärsib riigi üldist majandust ja takistab riigi enda võetud eesmärkide elluviimist biogaasi vallas. Meie pooldame igal juhul vabaturumajandust ja konkurentsi kõikide alternatiivide vahel,“ oli Vaht resoluutne.

Lõunanaabrid vilistavad kõigele?

Samal ajal kui Eestis käib võitlus kvootide ja protsentidega, pole Lätis ja Leedus selles suunas veel suurt midagi ära tehtud. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur tunnistas, et risk, mille need riigid on võtnud, on päris suur.

Loe lisaks
Lõppeb vedelkütuse seaduse põhjustatud ebamõistlik olukord

„Loomulikult on ka neil see 6,4% ette kirjutatud, kuid trahvid on liiga väikesed selleks, et motiveerida tarnijaid neid nõudeid täitma. Kui Leedus aasta jooksul seda kohustust ei täida, saad 3000 eurot trahvi, Lätis on see paarsada tuhat. Meil on see 400 000 eurot ja oleme ka sellega kõvasti EL teistest riikidest maas. Suure tõenäosusega ei täida nad tänavu seda 6% ja ka 10% tuleval aastal. Liikmesriikidelt saab küll statistikat osta, kui nad aga muud midagi ei tee, on lõpuks jama majas: võidakse algatada rikkumismenetlus ja võidakse määrata suured trahvid, mida arvestatakse iga päeva kohta, kuni see kohustus poole täidetud,“ ütles Heitur.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077