Jaga lugu:

Meresõiduohutus Eesti vetes on hea

Väikelaevad Pirita sadamas.  Foto: Postimees/Scanpix

Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse 2018. aasta kokkuvõte näitab, et eelmine aasta möödus Eesti vetes ilma väga raskete õnnetusteta ning ohutuse seisukohalt on olukord Eesti vetes hea.

Eesti riigilippu kandvatel laevadel esines enim puudusi navigatsioonivaldkonnas ning väikelaevajuhid peaksid rohkem rõhku panema reisi planeerimisele ning väikelaeva tehnilisele seisukorrale. Oluline on ka jälgida, et kaasas oleks piisavalt kütust ning osataks õigesti kasutada ohutusvarustust.

Eesti reederid on üha teadlikumad

Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja Marek Rauk sõnas, et vaadates lähiaastate trendi, saab öelda, et Eesti reederid on üha teadlikumad. „Tuginedes nii meie enda kui välissadamates tehtud kontrollide statistikale, saame öelda, et kuigi mõningaid ettekirjutusi tehti, siis Eesti reederid on nii nõuetest kui ka nende täitmise vajalikkusest üha teadlikumad ning see kajastub ka laevade tehnilises seisukorras, mis on stabiilselt hea ning näitab isegi paranemise trendi. Alates aastast 2007 on Eesti lipp ka Paris MoU valges nimekirjas ja see on ka üks näitaja, et asjad liiguvad õiges suunas,“ kommenteeris Rauk.

Veeteede Ameti inspektorid kontrollisid 2018. aastal Eesti riigilippu kandvaid laevu 233 korral, kokku tehti kontrollitud laevadele 162 ettekirjutust, ettekirjutusteta lõppes 71 kontrolli. Välissadamates kontrolliti Eesti riigilippu kandvaid laevu 31 korral, ühtki laeva kinni ei peetud. Kokku tehti 14 ettekirjutust ja ilma ettekirjutusteta läbiti kontroll 17 korral.

„Enim puudusi esines navigatsioonivaldkonnas ehk merekaartidel ja navigatsioonilistes väljaannetes olid uuendused tegemata või oli probleeme navigatsiooniseadmetega,“ lisas Rauk.

Iga aasta tuleb keskmiselt juurde 1300 väikelaevajuhti

Tänu soodsatele ilmastikuoludele oli eelmise aasta väikelaevade navigatsioonihooaeg tavapärasest pikem ning ameti inspektorid korraldasid sel ajal 160 pistelist kontrolli.

„Puudusi tuvastasime erinevaid, näiteks oli väikelaev või jett ilma registreerimisnumbrita, juhil polnud juhtimisõigust või oli ületanud lubatud alkoholi piirmäära veesõiduki juhtimisel,“ loetles Rauk esinenud puudusi.

Lisaks tegi amet eelmisel aastal tehnilist ülevaatust 538 väikelaevale, 459 alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ja 12 siseveelaevale.

Rauk ütles, et tunda on ka inimeste üha suuremat huvi merenduse vastu ning hobimeresõitu nähakse ühe atraktiivse võimalusena meeldivalt vaba aega veeta. „Sarnaselt eelnevate aastatega tõi ka 2018. aasta juurde ca 1300 uut väikelaevajuhti. Samas suurusjärgus lisandub meie registrisse igal aastal ka väikelaevu, nii uusi kui kasutatuid. Liiklusregistri andmetel on väikelaevu registris veidi üle 33 000.”

Raskeid laevaõnnetusi eelmisel aastal Eesti vetes ei olnud

Järelevalve üks peamisi eesmärke on ennetada õnnetusi ning positiivse tulemina toob Rauk välja, et viimase kümnendi vältel ei ole Eesti vetes laevadega aset leidnud väga raskeid laevaõnnetusi.

„Kuigi eelmisel aastal oli Veeteede Ameti juurdluspädevuses viis laevadega seotud intsidenti, siis positiivse poole pealt saab öelda, et väga raskeid laevaõnnetusi, millega oleks kaasnenud inimkaotus või keskkonnareostus, ei olnud. Südamele paneme siiski hoolikama reisi planeerimise ja väikelaeva merereisiks ettevalmistamise vajaduse. Samuti tuleb väga hästi tunda oma väikelaeva ohutusvarustust ning osata seda vajadusel kasutada.“

Veeteede Amet on riiklik merenduse järelevalveasutus, mis loob tingimused ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee