Sakret OÜ müügijuht Rene Vinkler märkis, et tuleb avada palju uusi karjääre, et katta Rail Baltica vajadus liiva, paekivi ja teiste materjalide järele. „Teeb murelikuks, et uute karjääride avamisega kulutame oma loodusvarasid ning seetõttu tuleks materjale, eriti puitu ja betooni, taaskasutada.“
Eestis on selles vallas vähe kogemusi, kuid Lääne-Euroopas materjale taaskasutatakse ning vestlusringis osalenute sõnul peaksime neid võimalusi uurima ning vaatama, et materjalid oleks ühtlaste omaduste ja kvaliteediga.
Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ütles, et Rail Baltica on juba käivitunud, reaalne projekt koos oma hangete ja ettevalmistustega. „See ei ole ainuüksi kiirraudtee, see on uus majanduskoridor, mis pakub suurepäraseid võimalusi.“
Samas tähendab see tööturu jaoks tõsist küsimust, kui projekt nõuab elluviimiseks 13 000 ehitajat. Osalejad leidsid, et kiirraudtee rajamine võib olla hea ajend, et töötajad tuleksid tagasi Soomest, Ühendkuningriigist ja teistest riikidest.
Kui moderaator, Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs tõstatas Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli teema, märkis suursaadik Jansons, et tunnel oleks Rail Baltica loomulik jätk, kuna see avab terve transpordikoridori Soomele ning paratamatult ehitatakse see varem või hiljem valmis.
Vestlusring „Building trends in the Baltics in 2038” toimus Arvamusfestivalil Swedbanki Balti alal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 06.09.26