Jaga lugu:

Rail Baltica võib ehitajad koju tagasi tuua

Fotol vasakult: Kaspars Pacēvičs, Eneli Liisma, Rene Vinkler, Raimonds Jansons.  Foto: Andri Püvi/Arvamusfestival

Rail Baltica kui hiiglaslik taristuprojekt mõjutab tugevalt Baltimaade ehitusturgu. See meelitab piirkonda suuri rahvusvahelisi ehitusettevõtteid ning võib tööjõupuuduse tõttu tuua koju välismaal töötavaid ehitajaid, leiti Arvamusfestivalil toimunud Baltimaade ehitusturu teemalises arutelus.

Samas tõdeti, et loodusvarade säästmiseks tuleb uurida materjalide taaskasutamise võimalusi ning et Tallinna–Helsingi tunnel oleks Rail Baltica loomulik pikendus.

„Oma üüratu mahu tõttu on Rail Baltica suurte rahvusvaheliste ehitusettevõtete huviorbiidis – seda peamiselt Euroopa suunalt, kuid võib-olla isegi Hiinast, kuna nad on taristuprojektide vallas väga aktiivsed. Ka viimasel ajal toimunud Eesti ehitussektori ettevõtete ostud võivad olla osa välisfirmade valmistumisest. Küsimus on selles, mida saavad projektist kohalikud, Balti ettevõtted ning mida teised,“ ütles AS-i Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Eneli Liisma vestlusringis, mille organiseeris ehitusmaterjalide tootja Sakret.

Liisma sõnul huvitavad Eesti ettevõtteid praegu pinnasetööd, milleks on kaardistatud karjääre ning valmistatud ette logistika. Kuid signaalsüsteemide ehitamine ja teised spetsiifilisemad tööd võivad olla Euroopa suurettevõtete rida ning küsimus on, kuidas kohalikud ettevõtted saavad nendega teha koostööd.

Sakret OÜ müügijuht Rene Vinkler märkis, et tuleb avada palju uusi karjääre, et katta Rail Baltica vajadus liiva, paekivi ja teiste materjalide järele. „Teeb murelikuks, et uute karjääride avamisega kulutame oma loodusvarasid ning seetõttu tuleks materjale, eriti puitu ja betooni, taaskasutada.“

Eestis on selles vallas vähe kogemusi, kuid Lääne-Euroopas materjale taaskasutatakse ning vestlusringis osalenute sõnul peaksime neid võimalusi uurima ning vaatama, et materjalid oleks ühtlaste omaduste ja kvaliteediga.

Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ütles, et Rail Baltica on juba käivitunud, reaalne projekt koos oma hangete ja ettevalmistustega. „See ei ole ainuüksi kiirraudtee, see on uus majanduskoridor, mis pakub suurepäraseid võimalusi.“

Samas tähendab see tööturu jaoks tõsist küsimust, kui projekt nõuab elluviimiseks 13 000 ehitajat. Osalejad leidsid, et kiirraudtee rajamine võib olla hea ajend, et töötajad tuleksid tagasi Soomest, Ühendkuningriigist ja teistest riikidest.

Kui moderaator, Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs tõstatas Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli teema, märkis suursaadik Jansons, et tunnel oleks Rail Baltica loomulik jätk, kuna see avab terve transpordikoridori Soomele ning paratamatult ehitatakse see varem või hiljem valmis.

Vestlusring „Building trends in the Baltics in 2038” toimus Arvamusfestivalil Swedbanki Balti alal.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee