Autor: Tõnu Tramm • 5. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CNG skandaal Eestis: kas VW Group reageeris üle?

Škoda Octavia CNG
Foto: Škoda
Läinud nädalal peatas Volkswagen Group CNG surugaasiautode tarned Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. „Teatud mõttes on see ülereageerimine VW grupi poolt ja tegelikkuses mingit probleemi nende autodega ei ole,“ kinnitas AMTELi tegevjuht Arno Sillat eilses „Ärikliendid roolis“ raadiosaates.

Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat tõdes, et mõnes mõttes ta mõistab seda otsust, kuna turvalisus on tingimusteta kõige olulisem üleüldse. Teisalt on see aga ka mõningane ülereageerimine, sest tegelikkuses ei puuduta see otsus absoluutselt neid samu uusi CNG autosid, mille tarned peatati.

Probleem pigem vanade autodega

„Kõik uued autod käivad regulaarselt hoolduses, kus muuhulgas jälgitakse ka gaasiseadmete korrasolekut, uutel autodel on peal kõikvõimalikud kontrollsüsteemid ja isegi kui teoreetiliselt peakski gaasiseadmega midagi juhtuma, siis jääb auto lihtsalt seisma,“ selgitas Sillat.

Eestis kõige rohkem CNG autosid müünud Auto 100 müügijuht Gert Rohtla kinnitas, et neilegi tuli see otsus üllatusena, sest tegemist on pigem juriidilise, kui reaalse probleemiga. „CNG paakide kasutamisel on tootja garanteerinud ohutuse vähemalt 1000 tankimisel aastas ja kokku 15 000 korral. Ehk kuni 20 aasta jooksul ei tohiks nendega mitte midagi juhtuda. Eestis ei ole ka juhtunud mitte ühtegi õnnetust ning tarnete peatamine oli puhas juriidiline küsimus,“ sõnas Rohtla.

Juriidilise küsimuse all pidas ta silmas EL direktiivi, mis kohustab lisaks korralistele ülevaatustele teostada iga nelja aasta järel CNG autode gaasiseadmete põhjalikku kontrolli pädeva koolituse saanud asutuse poolt, kes kirjutaks välja vastava sertifikaadi. Selle olemasolu saab omakorda aga tavaülevaatuse läbimise tingimuseks. Eestis ja paljudes teistes riikides on see küsimus aga veel lõplikult lahendamata ja see oli ka peamine põhjus, miks tarned peatati.

Gert Rohtla sõnul ei mõjuta tarnete peatamise otsus Škodat tegelikult üldse. „Meil on CNG autode laovaru 3-4 kuud ja reaalsuses ei muutu ei meie, ega meie klientide jaoks mitte miski. Küll aga on ka meie huvi see, et tulevikus saaks kontrollsüsteem viidud Eestis nõuetele vastavaks ning aitame sellele kaasa igal võimalikul moel.“

Kontrolliõigus peaks jääma esindustele

Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu sõnas, et lähiajal kohtub ministeerium autoesindustega ning ühiselt pannakse paika edasised sammud. „Täna on veel vara öelda, kuidas täpselt see olukord laheneb, kuid meie seisukoht on, et see peaks jääma autoesinduse ülesandeks, kus see pädevus on juba nii ehk naa olemas. Mingid eraldi keha hakata siia vahele tegema on ilmselgelt mõttetu,“ sõnas Salmu.

Sama meelt oli ka AMTEL-i esindaja Sillat, kes näeb kogu temaatikas pigem üht teist probleemi. „Tõsine pudelikael on hoopis see, kuidas saada kontrolli alla Eestisse toodavad kasutatud autod, sest keegi ei tea täna kui palju, kui vanu, mis olukorras ja milliseid gaasiautosid meie riiki pruugitutena tuuakse. Esmasel registreerimisel kontrollitakse pigem dokumente, tehniline kontroll on üsna pealiskaudne. Keegi ei tea, kas sel autol on turvavarustusega kõik korras, milline on tema täpne ajalugu, ehk pole mingi saladus, et meile tuleb endiselt palju peidetud avariiga autosid. Pädevust ja võimalusi kõik liiklusohtlikud autod piiril kinni püüda, tuleks kindlasti tõsta. Nagu maksuamet lahendas aastaid tagasi maksude teema kasutatud autode impordil. Loomulikult kehtib see kõikide kasutatud autode, mitte ainult gaasiautode kohta,“ selgitas Sillat, kelle sõnul on õnneks trend selles suunas, et kahtlaseid autosid tuuakse meile järjest vähem, kuna enamasti eelistatavad ostjad ikkagi Eesti ajalooga sõidukeid.

„Kindlasti tasub eelistada Eesti ajalooga autot. Maanteeameti jagatav tasuta info autode tausta kohta on piisav, et teha esmane otsus. Kas on avarii olnud, kas on keritud jne. Tehakse seda aga endiselt suhteliselt vähe. Tausta peaks kontrollima alati, tingimused selleks on loodud.“

Kuula "Ärikliendid roolis" raadiosaadet:

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077