Umbes aasta tagasi teatas Ryanair, et avab lennuliinid Ukrainas. Lepingu allkirjastamiseni jõuti alles nüüd, sest vahepeal läksid läbirääkimised väga viltu.

- Lepingu allkirjastamise juures oli ka Ukraina president Petro Porošenko. Vasakul Michael O’Leary, paremal Pavlo Ryabikin.
- Foto: Scanpix/Reuters
Meenutame, mis juhtus aasta tagasi. Värske taristuminister Volodõmõr Omeljan oli rääkinud välja diili Ryanairi ja Kiievi Borõspili lennujaama vahel. Kõik oli hästi, kuni Borõspili lennujaama juht võttis lepingu viimasel minutil laualt. Borõspili lennujaama ootamatu vastuseis oli kummaline. Lennujaama juht Pavlo Ryabikin väitis, et Ryanair nõudis endale liiga palju soodustusi ja see toob lennujaamale rahalist kahju, mitte kasu. Samas on Ryanairi ärimudel teistes riikides tõestanud vastupidist. Palju arusaadavam oli see, kui tuliselt võitles odavlennufirma tuleku vastu kohalikku lennuturgu valitseva oligarhi Ihor Kolomoyskyi ettevõte Ukraine International Airlines (UIA), mille kodulennujaam on just Borõspili oma.Firma omanik Kolomoyskyi kontrollib pea tervet riigi lennundusvaldkonda, seega kui avada turg odavlennupakkujatele, kaoks raha tema taskust. UIA esitas Ryanairi tuleku vastu hagisid, meedias käis suur laimukampaania Ryanairi vastu.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.