Laevade ballastvee puhastamisele seatakse nõuded

„Võõrliikide levik on üks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele ning laevade ballastvee mahutid pakuvad selleks ka halvas mõttes ideaalset transporditeenust. Ballastveega on Läänemerre tulnud ja liigagi hästi kodunenud mitmesuguseid krabilisi ja molluskeid, mis ohustavad meie kohalike kalaliikide arvukust. Maismaaltki on võõrliikide kättesaamine keeruline, merest aga suisa võimatu,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pressiteates.

Läänemeres on võõrliigiks selline taim või loom, mis on sattunud siia inimese tegevuse tulemusena, näiteks meie sadamasse Hiinast kaupa toovalt laevalt. Võõrliigid muutuvad ohtlikuks siis, kui nad ohustavad meie loodusliku ökosüsteemi toimimist, näiteks hävitades oma elutegevusega olemasolevaid elupaiku või liike. Seni on Läänemeres registreeritud 140 võõrliiki. Vahemikus 2011-2016 registreeriti Läänemeres 14 uut võõrliiki.

Läänemerre on erinevaid teid pidi jõudnud väga erinevaid liike. Väga arvukaks on muutunud Aarali, Kaspia ja Marmara merest pärit ümarmudil, mida kalurid püüavad välja tonnidena. Pärnu lahe ümbruses on tavaliseks muutunud mudakrabi leidmine, kes on pärit Põhja-Ameerikast. Lisaks leidub Pärnu lahest ilmselt samuti ballastveega saabunud hulkharjasusse, mille arvukus on rabav – ühelt ruutmeetrilt leiab üle 700 isendi. Hiljuti lisandus Eesti vetesse ka uus Mehhikost pärit karp.

Rahvusvahelise ballastvee ja ballastveesetete käitlemise konventsiooni rakendamine kogu maailmas on vajalik, et võõrliikide levikut merealadel piirata ja vähendada võõrliikide tekitatavat keskkonna- ja majanduskahju.

Laevade ballastvee ja -setete kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsioon on Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni konventsioon, millega on käesolevaks hetkeks liitunud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust.