Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltica tasuvusanalüüsi teemaline kohtumine Riias jäi ära
Täna kell 11 pidi toimuma MTÜ ARB ja RB Rail AS-i kohtumine Riias, et arutada EY tasuvusuuringut, milles on MTÜ sõnul Rail Baltica tulusid põhjendamatult suurendatud kuni 4,1 miljardi euro ulatuses. Kohapeal otsustas RB Rail aga arutelust loobuda ja kohtumise ära jätta, sest nad ei soovinud oma selgituste salvestamist.
„RB Rail AS on riiklikult rahastatud ehitise tellija ja Ernst&Young on riiklikult rahastatud ehitise tasuvusuuringu teostaja. Seega peaksid nad vastutama oma sõnade eest ja lubama selgitusi salvestada, sest kirjalikke vastuseid ei ole nad kolme kuu jooksul andnud,“ nentis MTÜ ARB juhatuse liige Priit Humal. „Sellise projekti juures on avalikkusel õigus saada avalikke vastuseid, mis on taasesitatavad ja analüüsitavad ka tagantjärgi.“
MTÜ ARB lootis selgituste jagamise salvestada, ent RB Rail keeldus salvestusest.
"Täna olid Rail Baltica projekti elluviimisega seotud osapooled – Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ, RB Rail AS ning tasuvusanalüüsi teostanud Ernst & Young (EY) kutsutud kohtuma MTÜ Avalikult Rail Balticust (MTÜ ARB) liikmetega, kes on esitanud küsimusi seoses Rail Baltica projekti tasuvusanalüüsiga (CBA). Projekti elluviijad olid valmis esitama põhjaliku selgituse Euroopa Liidu poolt finantseeritud infrastruktuuriprojektide tasuvusanalüüside koostamispõhimõtete ja metodoloogiate koostamise kohta, samuti nende peamiseid eeldusi ja põhjendusi. Tagamaks, et arutelu oleks läbipaistev ja erapooletu, olid kohtumisele kutsutud kahe valitsusvälise organisatsiooni esindajad– moderaatorina Rytis Ambrazevičius, Balti Hea Ühingujuhtimise Instituudi (asukohaga Vilnius) president ja erapooletu vaatlejana Delna (Transparency International) advokaat Jānis Veice," kirjutab RB Rail kommunikatsiooni ja valitsussuhete juht Ilze Rassa pressiteates.
"Meie eesmärk kohtumiseks oli arendada dialoogi ning vastata MTÜ ARB poolt esitatud küsimustele," jätkab Rassa. "Kahjuks tuli tasuvusanalüüsi sisu selgitav kohtumine konstruktiivse dialoogi puudumise tõttu lõpetada enne kohtumise sisulist algust. Külalised nimelt otsustasid ignoreerida kohtumise formaati (kinnine töökohtumine) ning enne kohtumist vöörustaja poolt esitatud reegleid eirates kohtumisel osalenud üksikisikute ning eraettevõtete õigusi ning seega eirates Läti Vabariigi Isikuandmete Kaitse Seadust (paragrahv 7) ja Euroopa Liidu Isikuandmete Kaitse Üldmäärust (EU 2016/679)."
Kaspars Rokens, RB RAIL AS´i juhatuse liige: “Sidusrühmade kaasamine ning läbipaistvus on sellise suurusjärgu projekti elluviimisel väga olulisel kohal ning kõik projekti elluviijad on seda praktikat järginud. Oleme teinud kõik endast oleneva, et CBA teostamine ning esitlemine toimuks läbipaistval viisil. Kogu 300-leheküljeline CBA dokument on olnud avalikult kättesaadav, seda on esitletud mitmetel debattidel k.a. avalikud arutelud Tallinnas ja Tartus. Samuti on analüüsi esitletud Euroopa Komisjoni sidusrühmadele ning vastatud nende tekkinud küsimustele. Me järgime avatud ja konstruktiivse dialoogi väärtusi ning me eeldame samade standardite järgimist kõigilt sidusrühmadelt, kellega koostööd teeme, k.a. väärinfo levitamise vältimist.“
Probleemse tasuvusuuringu suurim viga on tekkinud puhta õhu maksumuse arvestamisel, selgitab MTÜ ARB. Nimelt on uuringu kohaselt Rail Baltica suurim tulu puhas õhk, kuid valede näitajate kasutamise tõttu on puhta õhu maksumust suurendatud 25 korda, leiavad projekti kriitikud.
"Tasuvusuuringu suurte vigade tõttu ei ole raudteeprojekt tasuv ja Euroopa Liidu jaoks abikõlbulik," seisab MTÜ ARB pressiteates. "Kui toetus makstakse siiski välja vigase tasuvusanalüüsi alusel, mis näitab Rail Balticat ekslikult sotsiaalmajanduslikult tasuvana, võib Euroopa Komisjon toetuse tagasi küsida ka pärast kulutuste tegemist. Sellisel juhul jääksid RB rajamisega seotud kulud kuni 5,6 miljardit eurot Balti riikide maksumaksjate kanda."
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Tänavuses edetabelis üle 180 autovedaja!
4
Viimased uudised
Tänavuses edetabelis üle 180 autovedaja!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Tänavuses edetabelis üle 180 autovedaja!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele