• 02.09.17, 11:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veonduse ja laonduse brutopalk kerkis 7,3%

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatas statistikaamet sel nädalal. Veonduse ja laonduse brutokuupalk tõusis 7,3% 1216 euroni.
Palgakasv on kiire ka veonduses ja laonduses.
  • Palgakasv on kiire ka veonduses ja laonduses.
  • Foto: Pixabay
Veonduse ja laonduse keskmine brutokuupalk oli mullu II kvartalis 1133 eurot. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis palgatöötaja kohta 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 7,1% ning jäid suhteliselt samale tasemele eelmise kvartaliga võrreldes. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega (6,8%).Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9%), info ja side (10,5%), energeetika (9,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9%). Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses (-0,6%) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8%).Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,8%) ning riigiasutustes ja -ettevõtetes (7,9%) ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (6,7%) ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).Maakonniti oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1372 eurot) ja Tartu (1227 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (869 eurot) ja Saare (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim Ida-Viru (14%), Rapla (11%) ja Võru (9%) maakonnas ning brutokuupalk langes Saare (3%) ja Hiiu (7%) maakonnas.Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 0,3% väiksem kui eelmises kvartalis ja 3,5% suurem kui 2016. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam haldus- ja abitegevustes (15%), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15%) ning info- ja side (14%) tegevusalal ning vähenes enam veondus ja laondus tegevusalal (8%), avalikus halduses ja riigikaitses (3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3%). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 5% ja vähenes avalikus sektoris 1%.2017. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1673 eurot ja tunnis 11,17 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 6,7%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.25, 14:15
Millised on laonduse trendid täna ja tulevikus?
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viimased uudised

Uudised
  • 30.05.25, 11:57
Eestist saab nüüd Lux Expressiga Palangasse ja Klaipėdasse
Uudised
  • 30.05.25, 11:35
Vestlusring | Ökonomist: USA tollitariifide trall tuleb Eestis tarneahela juhtimisest lihtsalt välja tõsta
Iga päev tuleb uusi uudiseid ja neid võiksid töösturid jälgida
Uudised
  • 30.05.25, 11:28
Kirjade ja pakkide saatmise hind tõuseb 1. juulist
Uudised
  • 30.05.25, 11:00
Air Balticu uue tegevjuhi kohale on üle 40 huvilise 30 riigist
Ajutine tegevjuht usub, et viie aasta pärast on Air Balticu lennukipark kaks korda suurem.
Uudised
  • 30.05.25, 01:04
Eesti mängib transpordisektori kliimakohustuste täitmisel tulega
Fossiilkütuste osakaal on hoopis kasvanud, ETS2 kardetakse enne valimisi nagu tuld: iga tegemata jätmine saab ühel hetkel karistatud.
Uudised
  • 29.05.25, 15:43
Liiklus Sauga–Pärnu 2+2 ehituslõigul suunatakse uuele trassile
Uudised
  • 29.05.25, 15:33
Hoiatus: sotsiaalmeedias levib valeinfo juhilubade väljastamisest Eestis
Uudised
  • 29.05.25, 14:32
Eesti parim tarneahelajuht 2025 on snäkitootja Ellyt Talv
Antsla vallast Võrumaal on loodud globaalne tarneahel! Ellyt Talv edendab ka Vietnami põllumajandust luues farmeritele tarneahela Euroopasse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Logistikauudised esilehele