Keilas avati täna, 28. augustil uuendatud Keila raudteejaama ala koos sinna kuuluvate kergliiklusteede ja parklatega, teatas KIK. Projekti kogumaksumus on 983 417 eurot, mida riik toetas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel 681 055 euroga.

- Keila raudteejaama ala avamine
- Foto: KIK
Keila raudteepeatus on sõlmpunktiks elektriraudtee liinidel Tallinn-Riisipere, Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Klooga rand, mida külastab aastas rohkem kui 684 000 liiklejat. Nende reisijate mugavamaks liikumiseks rajati projekti käigus raudteepeatuse juurde 370 meetrit kergliiklus- ja 25 meetrit juurdepääsuteid. Peatuse vahetusse lähedusse ehitati 160 kohaga jalgratta- ja 54 kohaga autoparkla, mis võimaldab sõiduvahendi jätta parklasse ja edasi sihtkohta liikuda ühistranspordiga.
Lisaks rongipeatusele on nüüd alal ka kohalike ja linnadevaheliste busside peatus, mis pakub reisijatele paremat ühistranspordi ristkasutust. Lisatud on infotahvlid, mis edastavad teavet rongi- ja bussiliikluse kohta reaalajas.
KIKi projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul on hea tõdeda, et antud projekti puhul keskendutakse inimeste vajadustele ning eelistatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise. „Projektiga sai lahenduse rongireisijate üks suurim mure: kuhu jätta oma auto või jalgratas“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Piirkonna liiklus- ning parkimiskorralduse väljaehitamine muudab nii Keila kui ka lähiümbruses elavate inimeste elukvaliteedi oluliselt paremaks, kuna pakub kiiret ja mugavat ühendust rongiliikluse kasutamiseks“, selgitab Keila abilinnapea Timo Suslov pressiteates. „Kõik see hoiab kokku reisija kulusid ning säästab keskkonda“.
Keila raudteejaam
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.