Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogu andis Rail Balticu leppele rohelise tule
Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Teise lugemise käigus lisati seaduse preambulisse, et iga-aastase riigieelarve seaduse lisana esitatakse Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta, näidates planeeritavad investeeringud objektide kaupa ja nende eeldatav maksumus. Vabariigi Valitsus teavitab jooksvalt Riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ja esitab igal aastal Riigikogu majanduskomisjonile projekti vahearuande.
Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik (EVA) viitas ebakindlusele ja ebaselgusele seoses trassi rajamisega. Ta rõhutas, et õhus olevatele küsimustele tuleb saada vastused enne, kui ratifitseerida leping.
Igor Gräzin (RE) esitas oma seisukohad trassi rajamise asjus ja viitas vajadusele reservatsioonide järele, et tagada projekti kindel rahastamine ELi poolt.
Jaanus Marrandi (SDE) juhtis tähelepanu, et kõne all on riikidevahelise koostööleping raudteeühenduse arendamiseks. Ta pidas selle ühenduse rajamist tähtsaks ja leidis, et tegu on tulevikuprojektiga.
Martin Helme (EKRE) arvates pole seoses Rail Balticu rajamisega esitatud veenvaid argumente. Tema hinnangul on tegu suure kuluprojektiga, mis jääb kahjumisse.
Jürgen Ligi (RE) toonitas, et tegu on küll Eesti ühendamisega läänemaailmaga, kuid samas tunnistas, et isiklikult ei saa ta anda oma poolthäält, sest talle ei meeldi geopoliitikaga seotud probleemid.
Toomas Kivimägi (RE) sõnul on „rong juba läinud“ ja me ei saa enam loobuda trassi rajamisest, sest projekt on käivitunud ja sellega saab ainult edasi minna.
Jüri Adams (EVA) arutles arvamuste paljususe üle seoses projekti elluviimisega ja teatas, et hääletab seaduse vastu.
Andres Metsoja (IRL) viitas kiire ühenduste rajamise vajadusele ja ääremaa probleemide lahendamisele. Ta toonitas, et vaja on langetada otsus. Metsoja arvates on trassil mõju regionaalarengu seisukohalt.
Mart Helme (EKRE) sõnul püütakse projekti kujutada valeandmete najal. Ta kutsus saadikuid avaldama oma kindel seisukoht hääletamisel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 20 saadikut.
Seotud lood
Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse see bussitranspordiga. 25. juulil kohtuvad Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad, et hakata otsima piirkonna elanike transpordiks kõige otstarbekamaid lahendusi.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele