Riigikogu majanduskomisjon otsustas täna saata Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu lõpphääletusele Riigikogu erakorralisel istungjärgul 19. juunil.

- Rail Balticu eskiis
- Foto: Hendrikson & Ko
„Majanduskomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku esitada iga-aastase riigieelarve seaduse lisana Rail Balticu investeeringute planeerimise juures Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaastal. Planeeritavad investeeringud tuleb näidata objektide lõikes nende eeldatava maksumusega,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk pressiteate vahendusel.
Majanduskomisjoni muudatusettepanek näeb veel ette, et Vabariigi Valitsus teavitab jooksvalt Riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ning esitab igal aastal Riigikogu majanduskomisjonile kogu projekti vahearuande.
Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi märkis, et ta toetab Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimist, kuid täiendavate punktide lisamine Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimise seaduse juurde tekitab vaid segadust. „See on justkui üleskutse Leedule omapoolseteks täiendusteks, mis halvimal juhul võib kaasa tuua selle, et kokkulepet ei sünnigi. Kui Eesti, Läti ja Leedu valitsused on milleski kokku leppinud ja selle kinnituseks on peaministrid oma allkirjad andnud, siis tuleks seda respekteerida sellisena nagu see on,“ ütles Kivimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kui parlament soovib suuremat kontrolli täitevvõimu üle eelarvepoliitikas, siis on selle väljenduse kohaks riigieelarve baasseadus, mitte lisapunktid ratifitseerimisotsusele,“ lisas Kivimägi.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (449 SE) menetlus toimub Riigikogu täiskogus kahel lugemisel.
Seotud lood
Reisijateveo lõppemisel Lelle-Pärnu raudteel alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse see bussitranspordiga. 25. juulil kohtuvad Pärnu Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ühistranspordikeskuse esindajad, et hakata otsima piirkonna elanike transpordiks kõige otstarbekamaid lahendusi.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.