Uuringud: Soome ettevõtjad tunnevad Rail Baltica vastu suurt huvi

Rail Balticu eskiis  Foto: Hendrikson & Ko

Eile toimus Tallinnas mittetulundusühingu Rail Baltic Business Networki korraldatud seminar „Rail Baltic 1.0 – intermodaalsus“, kus tutvustati uuringuid, mille raames analüüsiti ettevõtjate nägemust intermodaalse transpordi osas.

Ürituse avasõnad ütles Euroopa Komisjoni transpordidirektoraadi investeeringute üksuse direktor Herald Ruijters, kes rõhutas, et Rail Baltica näol on tegu projektiga, millel on Euroopa Komisjoni ja Parlamendi vankumatu toetus.

„Oluline on mõista, et me kõik oleme selle teostamiseks valmis. Väga paljudel on küsimusi seoses Poolaga. Võin kinnitada, et Poola töötab ühendustebparandamise nimel ja nad panustavad sellesse palju,“ kinnitas Ruijters pressiteate vahendusel ja lisas: „Meie Euroopa Komisjonis näeme, et tegemist on väga tugeva projektiga ja oleme kindlad, et see toob kasu kogu Baltikumile. Euroopa Komisjoni näol on teil olemas väga tugev partner.“

Sakari Saarinen, Helsingi Uusimaa Piirkondlikust Nõukogust ja Erki Taube konsultatsioonifirmast Civitta tutvustasid Euroopa Komisjoni poolt rahastatud NSB CoRe projekti, mille raames uuriti ettevõtjate nägemusi intermodaalse transpordi osas. Selle jaoks küsitleti rohkem kui 200 ettevõtet Soomest, Balti riikidest, Poolast ja Saksamaalt.

Uuringud keskendusid kahele valdkonnale: takistused intermodaalsusele ning tulevikutrendid.

Saarinen tõi oma ettekandes välja, et Põhja-Lõuna ühendused (Soome kasvukoridor) ja Arktika mõõde on Soome jaoks väga olulised. „Soome on logistika mõistes justkui saar - lähimerevedudel on ja jääb olema väga oluline roll,“ kinnitas Saarinen, kelle sõnul tuntakse Soomes ka Rail Baltica vastu suurt huvi. „Rail Baltica oleks alternatiiviks kaupade ja reisijate senisele transpordile. Kindlasti jätkub ka Helsinki-Tallinn kaksiklinna arendamine, üleüldise liikuvuse parendamine aitab sellele vaid kaasa.“

Erki Taube Civittast tõi välja, et analüüsis uuriti eelkõige seda, kuidas meelitada kaubavedusid Rail Balticale ja mis võiksid olla selle peamisteks takistuseks.

“Kui vaatluse all olnud regioonis tervikuna olid ettevõtjad takistuste osas võrdlemisi positiivsed, siis Eesti seisukohalt tõid ettevõtjad välja sobiliku infrastruktuuri ja tehnika puudumise. Tulevikutrendide osas nähti suuri võimalusi Hiinast tulevale kaubale ning ohtudena toodi välja näiteks iseliikuvate veokite areng,“ sõnas Taube.

Uuringu kokkuvõtvad tulemused valmivad suve lõpus. Kogu projekti lõpptulemus valmib 2019. aastal.

Rail Baltic Business Network on 2015. aastal loodud mittetulundusühing, mille asutajaliikmed on advokaadibüroo Triniti, konsultatsiooniettevõte Civitta ja kommunikatsiooniagentuur Meta Advisory Group.

Ärivõrgustiku eesmärgiks on olla Rail Balticaga seonduva ettevõtlusteemalise keskustelu põhiliseks foorumiks ja ettevõtjate esindajaks dialoogis avaliku sektoriga. Ärivõrgustikuga oodatakse ühinema nii juhtivaid transiidi- ja logistikasektori ettevõtteid, uuest logistikaahelast muul moel puudutatud valdkondade ettevõtjaid kui ka akadeemilisi tippkeskusi ja Rail Balticast huvitatud kohalikke omavalitsusi.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150