Kolme Balti riigi sõlmitud Rail Balticu raudteeprojekti arendamise kokkulepe ei määra kindlaks riigi võetava rahalise kohustuse suurust ega seda, mis juhtub siis, kui projekt plaanitust kulukamaks läheb, kirjutab Äripäev.

- Rail Balticu eskiis
- Foto: Hendrikson & Ko
Riigikontroll analüüsis värskes ülevaates Eesti, Läti ja Leedu kokkulepet raudteeprojekti arendamiseks ning selle ratifitseerimise seadust, mis on parajasti riigikogus menetluses. Selgus, et mitmele olulisele küsimusele nendest dokumentidest vastust ei selgu.
Seadused näevad ette, et välislepinguga riigile oluliste varaliste kohustuste võtmiseks on vaja riigikogu heakskiitu. Parlamendil on õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle.
Pikemalt saad lugeda
Äripäevast.
Autor: Äripaev
Seotud lood
Riigikontrolör Alari Karis kirjutab oma blogis, et Riigikontrolli raporti eesmärk ei olnud sugugi kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. "Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus," nendib ta.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.