Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Balticu vastamata küsimused
Kolme Balti riigi sõlmitud Rail Balticu raudteeprojekti arendamise kokkulepe ei määra kindlaks riigi võetava rahalise kohustuse suurust ega seda, mis juhtub siis, kui projekt plaanitust kulukamaks läheb, kirjutab Äripäev.
Rail Balticu eskiis
Foto: Hendrikson & Ko
Riigikontroll analüüsis värskes ülevaates Eesti, Läti ja Leedu kokkulepet raudteeprojekti arendamiseks ning selle ratifitseerimise seadust, mis on parajasti riigikogus menetluses. Selgus, et mitmele olulisele küsimusele nendest dokumentidest vastust ei selgu.
Seadused näevad ette, et välislepinguga riigile oluliste varaliste kohustuste võtmiseks on vaja riigikogu heakskiitu. Parlamendil on õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle.
Riigikontrolör Alari Karis kirjutab oma blogis, et Riigikontrolli raporti eesmärk ei olnud sugugi kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. "Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus," nendib ta.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.