Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad pakub välja, et e-Eesti juhtimisel võiks alustada maailma esimese omalaadse transpordisüsteemi arendamist, mis võimaldaks tulevikus viia kaupasid automaatselt ja ilma inimtööjõuta Helsingist läbi Tallinna Kesk-Euroopasse.

- Tallinn-Helsingi tunneli eskiis
- Foto: Sweco
Kommenteerides Euroopa Komisjoni plaani kiirendada lähiaastatel transpordi digitaliseerimist, soovitas Kristjan Oad pressiteates, et Eesti võiks oma Euroopa Liidu eesistumise ajal välja pakkuda plaani, kuidas Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Balticu ning IT-süsteemide koostöös arendada välja esimene riikideülene nutikas transiitsüsteem.
“Isesõitvad autod on tulevik, aga tavakasutusse ei jõua need veel niipea. Reaalsemad võimalused on kaugvedude automatiseerimises. Piltlikult võiksid seadmed Pitäjänmäe tehastest jõuda Berliini ilma inimese sekkumiseta. Rongi-, maantee-, miks mitte ka meretransport moodustaks ühtse digitaalselt juhitud süsteemi,” selgitas Oad pressiteate vahendusel.
“Euroopa Liit on välja töötamas süsteemi, kuidas digitaliseerida transport alates isejuhtivatest autodest kuni ühe piletiga ühest Euroopa otsast teise reisimiseni. Et plaan vähem digiteadlike riikide tõttu ei sumbuks, võiks alustada siit regionaalse edulooga, mis säästaks nii loodust kui raha,” rääkis Oad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtluseksperdi sõnul kasvataks tulevikukindla transpordisüsteemi arendamine Eesti ja ka teiste Läänemere ida- ja lõunaranniku sadamate konteinervedude käivet. “Näiteks Hiinast Muugale saabuvaid kaupu oleks automaatse nutitranspordisüsteemiga mugav ja odav saata nii ida kui lõuna poole. Nii kinnistaksime oma tärkavat positsiooni Euroopa ja muu maailma vahelise logistikasõlmena,” lisas Oad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.