Autor: Heija-Liis Ristikivi • 22. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kommenteerides Euroopa Komisjoni plaani kiirendada lähiaastatel transpordi digitaliseerimist, soovitas Kristjan Oad pressiteates, et Eesti võiks oma Euroopa Liidu eesistumise ajal välja pakkuda plaani, kuidas Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Balticu ning IT-süsteemide koostöös arendada välja esimene riikideülene nutikas transiitsüsteem.

“Isesõitvad autod on tulevik, aga tavakasutusse ei jõua need veel niipea. Reaalsemad võimalused on kaugvedude automatiseerimises. Piltlikult võiksid seadmed Pitäjänmäe tehastest jõuda Berliini ilma inimese sekkumiseta. Rongi-, maantee-, miks mitte ka meretransport moodustaks ühtse digitaalselt juhitud süsteemi,” selgitas Oad pressiteate vahendusel.

“Euroopa Liit on välja töötamas süsteemi, kuidas digitaliseerida transport alates isejuhtivatest autodest kuni ühe piletiga ühest Euroopa otsast teise reisimiseni. Et plaan vähem digiteadlike riikide tõttu ei sumbuks, võiks alustada siit regionaalse edulooga, mis säästaks nii loodust kui raha,” rääkis Oad.

Ettevõtluseksperdi sõnul kasvataks tulevikukindla transpordisüsteemi arendamine Eesti ja ka teiste Läänemere ida- ja lõunaranniku sadamate konteinervedude käivet. “Näiteks Hiinast Muugale saabuvaid kaupu oleks automaatse nutitranspordisüsteemiga mugav ja odav saata nii ida kui lõuna poole. Nii kinnistaksime oma tärkavat positsiooni Euroopa ja muu maailma vahelise logistikasõlmena,” lisas Oad.