Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reisijate arv püsib paigal ja kauba hulk väheneb
Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 211,6 miljonit sõitjat, sellest 92,4% maanteel, 4,1% merel, 3,1% raudteel ja 0,3% õhus. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus 2015. aastal 6 miljardi sõitjakilomeetrini.
Maanteetranspordiga veeti 2015. aastal sama palju sõitjaid kui 2014. aastal. Sõitjate arv kokku oli 195,6 miljonit, millest 86% ehk ligi 167,5 miljonit oli linnaliinidel (sh trammi ja trolliga) sõitjaid. Maakonnaliinidel oli ligi 16,5 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2014. aastaga 3%), juhuvedudel bussiga 4,4 miljonit sõitjat (langus 12%), riigisisestel kaugliinidel 4,1 miljonit sõitjat (langus 8%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,3 miljonit sõitjat (kasv 60%). Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus 2015. aastal 3,2 miljardi sõitjakilomeetrini. Riigisisestel vedudel oli kasv 16% ja rahvusvahelistel bussivedudel 56%.
Eesti mereveoettevõtted vedasid 2015. aastal 8,7 miljonit sõitjat, mis on samapalju kui 2014. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,3 miljonit sõitjat ja rahvusvahelistel vedudel 6,4 miljonit sõitjat. Aastaga vähenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 8%, ulatudes 2015. aastal ligi 1,1 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 98% sõitjakäibest.
Mullu kasvas taas sõitjatevedu raudteel, kus veeti 6,6 miljonit sõitjat, mis on 12% rohkem kui 2014. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 6,5 miljonit sõitjat (kasv 13%) ja rahvusvahelistel vedudel 55 100 sõitjat (langus 43%). Aastaga kasvas raudteetranspordiettevõtete sõitjakäive 4%, ulatudes 2015. aastal 292,1 miljoni sõitjakilomeetrini.
Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2015. aastal 669 600 sõitjat, mis on 13% vähem kui 2014. aastal. Riigisisestel õhuvedudel veeti 19 400 sõitjat (kasv 9%) ja rahvusvahelistel vedudel 650 200 sõitjat (langus 14%). Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 2%, ulatudes 2015. aastal 1,5 miljardi sõitjakilomeetrini.
Kaubavedu vähenes
Eesti veondusettevõtted vedasid 2015. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 65,7 miljonit tonni kaupa, sellest veeti ligi 55% maanteel, 43% raudteel ja 2% merel.
Veondusettevõtete veosekäive ulatus 2015. aastal 11,4 miljardi tonnkilomeetrini.
Maanteetranspordiettevõtted vedasid 2015. aastal ligi 36,3 miljonit tonni kaupa, mis on 3% vähem kui 2014. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 26,2 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 10,1 miljonit tonni kaupa. Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 15% ja ulatus 7,9 miljardi tonnkilomeetrini.
Kaubamaht raudteel vähenes mullu 23%, ulatudes 28 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 15 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 13 miljonit tonni kaupa, mis oli vastavalt 25% ja 20% vähem kui 2014. aastal. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 4%, ulatudes 3,1 miljardi tonnkilomeetrini.
Meretranspordiettevõtted vedasid 2015. aastal 1,4 miljonit tonni kaupa, mis on 11% vähem kui 2014. aastal. Meretranspordi veosekäive vähenes aastaga viiendiku võrra ja ulatus 331 miljoni tonnkilomeetrini.
Hetkel kuum
Õhutranspordiettevõtted vedasid 4400 tonni kaupa ja posti ning veosekäive ulatus 2,2 miljoni tonnkilomeetrini. Veoseid tonnides veeti 52% rohkem kui 2014. aastal, veosekäive kasvas 27%. Õhutranspordi veoste seas suurenes postisaadetiste vedu, kaubavedu aga vähenes.
Seotud lood
Olukord on kriitiline, tunnistas Transiidikeskuse juht Erik Laidvee. "Kui me riiklikul tasemel midagi ette ei võta, siis ähvardab kogu Eesti transiiti mitmekordne kukkumine."
Tallinna Ülikooli globariseerumise ja tulevikuseire uurimissuuna juht Erik Terk rääkis Logistika Aastakonverentsil, et Eestil on lootus saada endale põhja-lõuna suunalisi kaubavoogusid, kuid panustada ei tasu niivõrd praegustele Soomest meritsi lahkuvatele kaupadele, vaid Rail Balticu valmimise järel tekkivatele uutele kaubavoogudele.
Sarnaselt erakapitalil põhinevale Transiidikeskusele tunnevad teravalt kaubaveomahtude langust ka riiklikud monopolid Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee.
Kaupade eksport kahanes jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11%, kuid kaupade import kasvas 2%, teatab statistikaamet.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
2
Vaata, kas sinu ettevõte kuulub küberkaitse kohustuse alla?
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele