Rehviliidu aktsiooni peale, millega kallati keskkonnaministeeriumi hoovi 5 tonni vanu autorehve, kommenteeris ministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, et vanarehvide käitlemise probleemi lahendus on kõigi osapoolte jäätmeseadusest tulenevate kohustuste täitmine ja piisava järelevalve tagamine. „Rehvitootjad peavad vastutama selle eest, et vanarehvid saavad käideldud, mitte ei kuhjata neid hunnikusse, nagu see praegu toimub,“ lausus Eek.
Ta leidis, et rehvide tootjaid esindavad rehviorganisatsioonid peavad hakkama koguma ka teenustasusid, mis tegelikud käitluskulud katab. „Täna on Eestis rehvide käitlemisel kogutav summa 45-75 eurot tonn. Võrdluseks – Soomes on teenustasu 200-230 eurot tonni kohta. Seega on erinevus 3-4 kordne, samas on rehvitootjate ülesanded enam-vähem samad,“ selgitas ta.„Isegi kui kaugmüüjad (reifendirect.de jt) liituvad rehviorganisatsioonidega ja maksavad teenustasu nagu see tänasel tasemel on, ei lahenda see kuhjunud probleeme, sest senised teenustasud ei kata ära tootjavastutusega seotud kohustuste kulusid,“ lisas ta.
Eek kinnitas, et keskkonnainspektsioon on rehviprobleemiga jõuliselt tegelemas. Hetkel tegeletakse nelja suurema rehvi kaugmüüjaga, nende seas ka Reifendirect.de, kes liitub tootjavastutusorganisatsiooniga lähiajal.
Hetkel on keskkonnainspektsioonis menetlus käimas mõlema organisatsiooni (MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus) osas, kuna nad keeldusid eelmise aasta lõpus tagasi võtmast vanarehve. Rehvide vastuvõtmisest keeldumisega ei täida tootjate ühendus oma rehvide tagasivõtmise kohustust, mis on jäätmeseaduse rikkumine, öeldi keskkonnaministeeriumist.
Autor: Tanel Raig, logistikauudised.ee toimetaja