Jaga lugu:

Kuidas mõõdikuid mõista?

Jarvet Consultingu juht Hanno Jarvet  

Mõõdikute maailm tehakse tavaliselt asjatult keeruliseks, nii et nende sügavam mõte ja kasu inimestele läheb kaotsi, kirjutas Jarvet Consultingu juht Hanno Jarvet Äripäeva kuidas-rubriigis.

Samas on oskus mõõdikuid enda hüvanguks kasutada ja neid süviti mõista abiks töötulemuste parandamisel.

Mõõdikud versus eesmärgidMõõtmise tähtsaimaks eesmärgiks on luua selgust. Kui kasutame mõõdikut millekski muuks kui info hankimiseks ja selguse loomiseks, hakkab mõõdik oma elu elama.

Niipea kui mõõdikust saab eesmärk, lakkab ta olemast kasulik ja informatiivne mõõdik. Inimestele meeldivad mängud ning nad on osavad süsteeme oma kasuks pöörama. Seepärast on hulga hästi planeeritud boonussüsteemide ja eesmärkide abil võimalik oma firmat ainult allamäge juhtida.

Kindlasti on mõõdikud olulised, kuid ainult nende najal üles ehitatud boonussüsteemid ei ole piisavad, et head tulemust pikaajaliselt saavutada. Hea näide on valimisosaluse määr diktatuuririikides, kus oodatud protsent alati maagiliselt tekib.

Eesmärgid enne mõõdikuidRooma filosoof Seneca ütles kaks tuhat aastat tagasi, et kui sadamat ei tea, siis pole ükski tuul soodne. Nii on ka töös – sihtkoht tuleb valida enne tuule kiiruse mõõtmist.

Millises järjekorras asju teha, aitab kõige paremini meelde jätta akronüüm EOIM: eesmärgid, otsused, informatsioon ja mõõdikud. Enne mõõdikute valimist on tarvis aru saada, millist eesmärki sa taotled, milliseid otsuseid hangitav info peab toetama ning kuidas seda oleks kõige parem mõõta. Selle info alusel on juba hea valida konkreetseks situatsiooniks sobivaid mõõdikuid.

Prognoosivad mõõdikud versus tulemusmõõdikudAinult käibenumbreid (tulemusmõõdik) vaadates on väga keeruline müügimeeskonna tulemusi parandada. Vaadates erinevate tegevuste hulka ja kvaliteeti (prognoosivad mõõdikud), mis eelnevad käibenumbrile, saab leida kohti, kus midagi paremini teha.

Näiteks kõnede-kohtumiste arv, saadetud pakkumiste arv, aktsepteeritud pakkumiste osakaal jne. Tulemusmõõdikuid on küll tihti lihtne leida, kuid nende kasulikkus tulemuste parandamisel on sama tihti kaheldav.

Analoogina võib tuua korvpallimängu, mil pärast lõpuvilet on punktid tablool, kuid ainult kiitmisest-laitmisest ja järgmisel korral “rohkem pingutamise” soovitamisest jääb pahatihti väheks. Sellest võimekus tegelikult ei parane. Samas on mängu statistika analüüsimine selleks väga hea alguspunkt.

Tasakaal

Olen kohanud ettevõtteid, kus juhtkond mõõdab peaaegu kõike ilma aru saamata, mis on tegelikult tähtis. Parima tulemuse saavutamiseks on tasakaalus mõõdikute komplekt väga tähtis.

Kopeerides kellegi parimaid praktikaid või mõõdikuid, osaled sa nende mineviku kopeerimises, kuid ei möödu neist kunagi. Näiteks lennuki piloot, kes ütleb, et täna plaanib ta vaid keskenduda kiiruse indikaatorile, loob lennukis sama absurdse situatsiooni kui ettevõtte juht, kes annab teada mingi kindla mõõdiku ajutisest kõikvõimsusest. Olgu see käive, soovitusindeks, tarnekindlus, kasumlikkus või midagi muud.

Väärtus

Mõõdiku väärtus peitub otsuse hinnas, mille jaoks infot hangitakse. Võtmeotsuste tegemise jaoks on igati otstarbekas hankida kallist informatsiooni või luua selleks eraldi töölaud ehk võtmemõõdikute komplekt.

Minu auto armatuurlauale ei kuvata erinevate silindrite kompressiooniastet, sest tootja hinnangul ei ole juhile sellest infost kasu. Kui aga Toyota tõi turule Priuse, oli selles uuenduslik ekraan, mis kuvas hetkelise kütusekulu ja laadimise vahekorda ning muutis kütusekulu optimeerimise juhi jaoks huvitavaks.

Kui valmis, viska minema!Kui mõni ajutine mõõdik on oma eesmärgi täitnud, on aeg sellest loobuda. Pärast analüüsi ning järelduste tegemist ja muudatuste edukat sisseviimist võib asuda muid olulisi asju mõõtma. Näiteks kasutatakse jalgrattasõitu õppides alguses abirattaid, kuid juba üsna varsti hakkavad need sõitmist takistama ja me loobume nende kasutamisest.

Hammo Jarvet,

Jarvet Consulting

PANE TÄHELE6 võtit mõõdikute mõistmiseks:

Mõõdik vs. eesmärgid. Mõõdikust ei tohi saada eesmärki. Mõõdikut saab kasutada info hankimiseks, selle ulatuslik sidumine boonussüsteemidega ei ole piisav, et head tulemust saavutada, sest see tähendab, et see lakkab olemast informatiivne, kuna temast saab eesmärk.

Eesmärgid enne mõõdikuid. Enne mõõdikute valimist tasub paika panna, millist eesmärki taotletakse milliseid otsuseid hangitav info peab toetama ning kuidas seda oleks kõige parem mõõta. Alles siis saab valida konkreetseks situatsiooniks sobivad mõõdikud.

Prognoosivad mõõdikud vs. tulemusmõõdikud. Tulemusmõõdikud näitavad tulemust, aga jäävad hätta tulemuse parandamisel, selleks tasub vaadata erinevate tegevuste hulka ja kvaliteeti (prognoosivad mõõdikud), et leida kohad, kus midagi saaks paremini teha.

Tasakaal. Parima tulemuse saamiseks tuleb valida tasakaalus mõõdikute komplekt, kasu pole teiste paremate praktikate kopeerimisest ega ühe mõõdiku kõikvõimsaks kuulutamisest.

Väärtus. Mõõdikute saamiseks kuluva ressursi hulk sõltub sellest, mis väärtusega on otsus, mille jaoks infot hangitakse. Võtmeotsuste tegemiseks vajaliku info kogumine võib olla kulukas, see võib nõuda eraldi töölauda või võtmemõõdikute komplekti.

Kui valmis, viska minema! Kui tegu on ajutise mõõdikuga, tasub pärast selle tulemuste saamist ja analüüsi keskenduda olulisematele näitajatele, mis tegevust rohkem mõjutavad.

Allikas: Hanno Jarvet, Jarvet Consulting

Mõõdikutest tarneahelas kuuleb lähemalt 18. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil: Tarneahela audit.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee