Läinud detsembris jõustunud firmaautode käibemaksumuudatus, mis ettevõtjad tagajalgadele ajas, on riigikassasse toonud kordades vähem maksutulu, kui rahandusministeerium lootis.
Täiendavat käibemaksu on laekunud keskmiselt 1,3 miljonit eurot kuus, seega viie kuuga kokku umbes 6,6 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirja järgi oli prognoos aga 47 miljonit eurot aastas. Suurenenud on tööandja sõidukite ja muu vara erisoodustuse deklareerimine, millelt on viimasel viiel kuul kokku lisamaksutulu tulnud umbes 1,4 miljonit eurot.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helmi arvates võiks langetada erisoodustusmaksu. Ta tõdes, et erisoodustusmaksu on tunduvalt lihtsam muuta, kui firmaautode käibemaksumuudatust tagasi pöörata. Helmi nägemuses tuleks erisoodustusmaksu langetada seetõttu, et praegune maksumäär sunnib ettevõtjaid sõidupäevikuid pidama, kuna täies ulatuses erisoodustuse tasumine pole praeguse maksumäära juures neile vastuvõetav.
AMTELi arvates ei ole antud maksukogumise skeemi toimimine tõenäoline. Ilmselt tuleks hakata arutama mingil muul meetodil ettevõtete sõidukitega seotud maksu kehtestamist. Näiteks CO2-põhist, mille saaks rakendada õiglasemalt ehk kasutatavate sõidukite margist, mudelist ja suurusest tulenevalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.