Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltica trass lammutab Harjumaal kuni 33 hoonet
Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul on tihedalt asustatud Harjumaal raske leida koridori, mis häiriks inim- ja looduskeskkonda võimalikult vähe. Sõltuvalt trassivalikust jääb kavandatavale raudteemaale ette kuni 33 elu- ja ärihoonet.
Kõige hõredamalt asustatud piirkondi läbivad Rail Balticu trassivariandid nr 10ndad (läbi plaanitava Nabala looduskaitseala) ja 13 B/C (mööduvad Nabalast sisemaa poolt). 50 meetri laiuse raudteemaa alla jääb nendel trassidel 2-3 hoonet. Kui arvestada 350 meetrist planeeringukoridori ehk raudteed koos lähialadega, siis jääb nendel trassidel raudtee mõjualasse vastavalt 34 ja 35 hoonet.
Hoopis rohkem hooneid jääb ette teistel trassivariantidel. Trass nr 13 a möödub Nabalast Tallinna poolt ning kõige tihedama asustusega aladele jäävad Tallinnale kõige lähemal olevad trassid nr 14ndad ja 12 A. Otseselt raudtee alla jääb neil trassidel vastavalt 10 hoonet trassil 13 a, 10-33 hoonet 14ndatel trassidel (sõltuvalt lõikude kombinatsioonist) ja trassile 12 A jääb 27 hoonet. 350 meetrisesse planeeringukoridori jääb vastavalt 237, 413 – 597 (sõltuvalt lõikude kombinatsioonist) ja 787 elu- ja ärihoonet.
Riigikogus toimunud Rail Balticu toetusrühma koosolekul ütles Sirp, et ettevõtetel, kellelt võetakse raudtee ehitamisega ära näiteks jupp tootmismaad, on õigustatud ootus kompensatsioonile. Sirbi sõnul on praegu ettevalmistamisel ka hange, millega leitakse konsultant, kes analüüsiks, kas praegune kompensatsioonide süsteem on piisav või mitte. Samas ei võeta Sirbi kinnitusel trassi valikul aluseks, kui suur mingi trassi puhul oleks kompensatsiooni suurus. „Oleme trasside puhul arvesse võtnud trassi alla jääva maa hinna. Aga me ei tea trassile jäävate ettevõtete puhul, millised on nende kasumiootused jne,“ rääkis Sirp. Praegu nende kompensatsioonidega arvestatud. Neid analüüse hakatakse Sirbi väitel tegema alles siis, kui üks trass on välja valitud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul seisab Rail Balticu projekt suuresti selle taga, et keskkonnaministeerium ei ole heaks kiitnud projekti keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Valitsus otsustas Harjumaal jätta Rail Balticu trassivalikusse kolm varianti, eemaldades valikust trassid, millede osas on vastu keskkonnaministeerium, pole üksmeelel omavalitsused ja mis on teistest kalleim.
Põlvevalu võib tekkida mitmel põhjusel, alates ülekoormusest kuni liigesehaigusteni. Eriti sageli võivad sellega kokku puutuda inimesed, kes teevad füüsiliselt nõudlikku tööd, näiteks ladudes või tööstuses. Mis põhjustab põlvevalu ja kuidas seda ennetada? Vaatame lähemalt, kuidas põlv toimib, millised on põlvevalu levinumad põhjused ning mida saab teha põlvede tervise hoidmiseks.