Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnusse Rail Baltica kaubajaama ei tule
Riigikogus toimunud Rail Balticu toetusrühma koosolekul ütles Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirp, et praeguse projekti raames Pärnu kaubajaama ei tule.
Ettepaneku rajada Pärnut läbivale Rail Balticu trassile ka kaubajaam tegid Pärnu linn ja ettevõtjad eelmise aasta lõpus. Sirp ütles tänasel koosolekul, et ei välista kaubajaama head mõju, kuid lähtuma peab realistlikult praegustest võimalustest. „Iga miljon, mis tuleb otsa, teeb asja keerukamaks. Probleeme on niigi palju,“ ütles Sirp.
Koosolekul osalenud Pärnu esindajad leidsid, et sajandi projektiks nimetatud Rail Balticu juures ei ole investeering kaubajaama rajamisse märkimisväärne kulu. Kui see aga praegu planeeringutest välja jätta, siis ei tule seda ka tulevikus.
Sirp kinnitas siiski, et Rail Balticu planeeringut ettevalmistava konsultandi lepingus Pärnu kaubajaama planeeringuga seonduvaid töid ettenähtud ei ole. „Aga planeerida saab kaubajaama ikka,“ leidis Sirp. Tema sõnul ei takista keegi teha Pärnu linnal ja maakonnal koostööd ja maakonnaplaneeringusse kaubajaam sisse panna. „Maakonna planeeringu raames saab seda edukalt teha,“ kinnitas Sirp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegu on Rail Balticu ainus kaubajaam plaanis rajada Muugale, selle planeerimisega tegeleb Tallinna Sadam AS.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on arvutanud kokku palju Rail Balticu Harjumaa trassi osad maksma läheks ja mis on nende sotsiaal-majanduslik mõju.
Nii Pärnu linn kui ka ettevõtjad on huvitatud Rail Balticu kulgemisest võimalikult linna lähedalt. Soov on rajada Pärnusse kaubajaam, kirjutab Äripäeva Logistika rubriik.
Selle asemel, et muretseda Rail Balticu trassi kulgemise pärast läbi mõne tagahoovi, tuleks selgeks teha raudtee tegelik kasu, arvab Riigiressursside Keskuse juht Teet Saarepera.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.