Maksu- ja tolliameti esindajad kohtuvad sellel nädalal Autoettevõtete Liiduga, et arutada sektoris ausa konkurentsi ja maksude laekumise probleeme. Plaan on rakendada Eestis sarnaselt Soomes kasutusele võetud tellija vastutust.
Reedel toimunud Autovedajate Aastakonverentsil ütles Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik, et veondussektori maksukuulekuse tõstmisel tahetakse võtta eeskujuks Soome, kus tänavu kevadel pandi veo tellijale vastutus vedaja õiguskuulekuse eest. Transpordisektoris on probleemiks ümbrikupalk ja käibemaksu pettused. Lemendiku sõnul on maksuhalduril olemas andmed autoveo sektori kohta. Tasumata käibemaksu summa transpordisektoris on pea 4 miljonit eurot, arvestus hõlmab nii maismaatransporti kui torutransporti.
„Ettevõtjatega kohtumine planeeriti, et arutada milline on Soomes selle seaduse mõju ettevõtjatele. Kui nad näevad sarnase nõude kehtestamisest kasu ka Eestis, saaksime juba tegevust kaaluda. Siin võiksime teha koostööd ettevõtjatega seadusemuudatuse asjus,“ kirjeldas Lemendik Autoettevõtete Liiduga kohtumise tagamaid.
Tellija vastutust plaanib uude autoveoseadusesse sisse kirjutada ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Näiteks tahetakse tellija kohustuseks muuta vedaja tegevusloa olemasolu kontrollimine. Uus autoveoseadus tahetakse vastu võtta järgmise aasta jooksul, et see hakkaks kehtima 2015. aastast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud.
Autovedajate Aastakonverents toimub traditsiooniliselt aasta lõpus, et läbi arutada lähituleviku trendid majanduses ja veonduse probleemid, mis mõlemad mõjutavad vedajate äritegevust juba järgmisel aastal.
Vaata, mida lubati veondussektorile järgmisteks aastateks. Kokkuvõte Autovedajate Aastakonverentsil räägitust.
Soomes hakkas 25. aprillist kehtima uus autoveoseadus, mis kohustab veotellijat kontrollima vedaja tausta ning kahtluste tekkimisel vedaja tegevuse seaduslikkuses, tuleb jätta veoleping sõlmimata.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.