Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ümbrikupalk õitseb
Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud.
Ümbrikupalk
Valetamisel ja varastamisel ning selle üldrahvalikul talumisel on kahjuks pikad traditsioonid. Meenutame näiteks nõukogude aega, mil tegutsesid kolhoosid-sovhoosid ja tehased kuulusid riigile. Paljud inimesed maal ostsid traktoristi käest raha või viina eest väetist ja seemet, kolhoosi traktori ja kütusega tehti kõik vajalikud põllutööd. Samuti käis ka tehastes vilgas vahetuskauba tegemine ja tihti võeti n-ö tööd koju kaasa.
Maksu- ja tolliameti esindajad kohtuvad sellel nädalal Autoettevõtete Liiduga, et arutada sektoris ausa konkurentsi ja maksude laekumise probleeme. Plaan on rakendada Eestis sarnaselt Soomes kasutusele võetud tellija vastutust.
Eesti saja edukaima autotranspordifirma palgakulude analüüs näitas, et ametlik palk tõusis veofirmades eelmisel aastal varasemast kaks korda kiiremini.
Autovedajate Aastakonverentsil esitas Eesti sisevedudega tegeleva ASi Rain omanik Toomas Raud 5 ettepanekut, mis aitavad kaotada autotranspordiärist varimajanduse.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.