Maksu- ja tolliamet pöörab alates juunist tähelepanu kaugsõidujuhtide töötamise registreerimisele.
Registreeringu olemasolu tuvastatakse idapiiril tollipunktis teiste tolliformaalsuste tegemise käigus vähem kui minutiga.
„Esimesed tulemused näitavad, et töötamise registreerimist on vaja kontrollida ka kaugsõidujuhtide puhul. Lühikese perioodi jooksul on paraku tuvastatud üle seitsmekümne registreerimata veoki- või bussijuhi,“ selgitas maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Ants Kutti. Kui töötaja on registreerimata, jääb ta ilma sotsiaalsetest hüvedest, samuti loob see ettevõtte tegevusvaldkonnas ebaterve konkurentsiolukorra.
Lõuna piiripunktides Luhamaal ja Koidulas on registreerimata töötajaid olnud vähem. Kontrollitakse Eesti ettevõtteid, aga nendes piirpunktides on suurem osa vedajatest välismaised. „Samas oleme juba täheldanud mõlemas piirkonnas registreerimata töötajate arvu vähenemist,“ lisas Kutti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enne töötamise registri jõustumist tuvastas maksuhaldur ka ehituse, toitlustuse ja majutuse sektoris kontrollide tulemusel, et iga neljas töötaja oli nö mustalt tööl. Viimaste andmete järgi on registreerimata töötajate osakaal langenud aga alla 8 protsendi. Ümbrikupalgast loobumine tõi tööturule üle 20 000 inimese, kes said möödunud aastal esmakordselt ametlikku töötasu.
Seotud lood
Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!