Autovedajaid mõjutavate lähiregioonide suhtes oli Lauri samuti ettevaatlik. Soome puhul loodetakse küll, et riik väljub Nokia ja metsatööstuse põhjustatud probleemidest ning Soome majanduskasv on järgmisel aastal 1%. Lauri ütlusel on see aga nii väike kasvunumber, et tavaliselt mahub see statistilise mõõtmisvea alla, ehk samahästi võib kasvu põhjanaabrite juures ka mitte olla.
Tõsise kasvupotentsiaaliga Venemaa on oma ametlikes prognoosides lubanud vaid 2,5%-list majanduskasvu. Kui juba Venemaa ametlik institutsioon lubab nii väikest majanduskasvu, siis on asi ilmselt tõsine, nentis Lauri.
Lauri soovitas kindlasti arvestada ka tööjõuturu muutustega. Lähema kümne aasta jooksul jääb tööjõuturul vähemaks 70 000 inimest. Töövõtja muutub üha nõudlikumaks, sest tunnetab oma tugevamat positsiooni. Palgakasvuks soovitas Lauri järgmisel aastal arvestada vähemalt 6%.
Eesti Konjuktuuriinstituudi juhi Marje Josingu kinnitusel on maanteetranspordisektoris viimastel kuudel olukord kasvanud ja kindlustunne võrreldes aasta algusega on kasvanud. Viimases kvartalis ütles vaid 7% ettevõtetest, et müük on vähenenud. 40% veofirmadest kinnitas Josingu sõnul, et müük kasvas. Samas, järgmistel kuudel sektoris teenuste hinnatõstmisega väga tegeleda ei julgeta ja peamiseks murelapseks on sektori ettevõtete jaoks edukas müügikorraldus.
Schenkeri maanteetranspordidirektor Kaido Kokk avaldas, et odav tootmine liigub Eestist ära. „Meie enda perspektiiv näeb, et üsna pea võib juhtuda nii ka elektroonikatööstusega, mis on ka meile endale palju veomahte andnud,“ ennustas Kokk. Ta põhjendas seda odava tööjõu eelise kadumisega Eesti tootmises. Seetõttu tasub tootmist viia juba sihtturule lähemale, kuna logistikakulu Euroopa ääremaalt võib kujuneda suuremaks kui siinne võit tööjõukuludelt.
Koka sõnul ei sisenda optimismi meie suuremate väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi näitajad. Fookus tuleb tema sõnul pöörata mujale Euroopasse – näiteks Saksamaa poole või hea majanduskasvu ja kõrge usaldusindeksiga Suurbritannia poole.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik nentis, et maanteetransport on osaline maksuaugu tekitamises Eesti riigis ja rääkis plaanist tuua sarnaselt Soomele ka Eetsisse tellija vastutuse põhimõte.
„Raske rikkumise kohta teate saamine ei tähenda automaatselt hea maine kaotust, ega tegevusloa äravõtmist,“ rahustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel vedajatele rasketest rikkumistest ülevaadet tehes. Siiski on raskete autoveoalaste rikkumiste teadete arv tänavu järsult tõusnud. Enim rikkumisi on seotud lubatud maksimaalse täismassi ületamisega enam kui 20% võrra.