Baltikumi pealinnades asuvate Statoili bensiinijaamade hinnavõrdlusest selgus, et nii mootoribensiini kui ka diislikütuse liitri eest tuli täna keskpäeval Tallinnas maksta kõige vähem.
Kõige kallimad kütusehinnad on Leedu pealinnas Vilniuses, kus bensiini liiter maksab 7,9 senti ja diislikütus 2,2 senti rohkem kui Tallinnas. Riiaga võrreldes maksab mootoribensiin Eestis 2,4 senti ja diislikütus 1,9 senti vähem. Statoil Fuel & Retail Eesti AS mootorikütuste tarne- ja logistikajuhi Teedo Meltsa sõnul tagab Eestis madalad kütusehinnad siinne väga tihe konkurents. „Eestis on 1000 elaniku kohta kõige rohkem tanklaid ja see tagab tiheda konkurentsi ning madalamad hinnad. Olukorras, kus diislikütuse aktsiis on Eestis oluliselt kõrgem ja mootoribensiini aktsiisid on üldises plaanis Baltikumis samal tasemel, on Eesti kütusehinnad ikka väga madalad võrreldes teiste Balti riikidega,“ rääkis Melts. Ta tõi välja, et sisseostuhinnad on Euroopa riikides üldiselt samal tasemel, sest need on seotud maailmaturuhindadega ja muutuvad sarnaselt aktsiatele igal pangapäeval.
Eesti kasuks räägib ka madalam käibemaksumäär, mis on võrreldes Läti ja Leeduga ühe protsendi võrra madalam.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel kuum
Plaaniti isegi tunneli rajamist
Lisatud Eda Rembeli ja Priit Tuuna ettekande slaidid ning täismahus video
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna langetas mootorikütuste jaemüüja Statoil Fuel & Retail mootoribensiini hinda 2 sendi ja diislikütuse hinda 1 sendi võrra liitri kohta. Kütusehinna langusest teatas hetk varem ka Neste.
Täna kell 11 langetas Neste bensiini hinda 2 senti ning diislikütuse hinda 1 sent liitrilt.
Täna langetasid Neste ja Statoil mootoribensiini hinda kahe sendi ja diislikütuse hinda 0,5 sendi võrra liitri kohta.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.