Eesti Raudtee teatel peaks reisijateveo eest saadav täiendav infrastruktuuri tasu olema umbes kaheksa miljonit eurot.
See on moodustab pool summast, mida läbilaskevõime ärakasutamise eest täna maksavad kaubavedajad. Mullu tasusid kaubavedajad 16,6 miljonit eurot läbilaskevõime reserveerimise eest. Selle tasu eest kaetakse püsikulud, mis ei sõltu raudtee kulumisest/kulutamisest – liiklusjuhtimine, side ja turvang, raudtee ja perroonide lumest puhastamine, ettevõtte üldkulud jms, teatas Eesti Raudtee.
Reisijatevedu pole seni nende kulude katmisel osalenud, küll aga kasutab ära üle 60% kogu läbilaskevõimest, märkis ettevõtte kommunikatsioonijuht Liina Hallik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"On tõsi, et vähenevate kaubavedude ja intensiivsemaks muutuvama reisirongiliikluse vajadusi arvesse võttes, tuleb leida reisijateveo doteerimiseks lähiaastatel lisaressursse, kuid see ei tähenda automaatset piletihinna tõusu. Seda pole väitnud ei Eesti Raudtee ega ükski teine osapool," kinnitas ta.
Reisijateveo piletihinna kujundus sõltub mitmest asjaolust. Esmalt paneb selle paika reisijate arv. Teisalt on riigil kui omanikul jätkuvalt erinevad moodused reisijatevedu toetada, lisas Hallik. "Kas otseselt läbi riigieelarve või muid meetodeid kasutades, ei ole Eesti Raudtee kui infrastruktuuriettevõtte otsustada. Samuti ei otsusta Eesti Raudtee piletihinna üle, selle otsuse teeb reisijateveo teenuse pakkuja," lisas kommunikatsioonijuht.
Transiidimahu languse tingimustes ei suuda Eesti Raudtee enam omalt poolt reisirongiliiklust senises mahus doteerida ning seoses sellega on vältimatu, et tuleb tasuda reisijateveoga kaasnevaid kulusid raudtee infrastruktuuri kasutamise eest senisest suuremas mahus, kinnitas Hallik.
Seotud lood
Eesti Raudtee registreeris eelmisel aastal 116 199 euro eest vandalismi- ja vargusjuhtumeid. Üle poole aset leidnud juhtumitest pandi toime Harjumaal.
AS Eesti Raudtee möödunud aasta äritulu oli 79 miljonit eurot ning puhaskasum 16 miljonit eurot, vahendab ettevõte eelmise aasta majandusaruande tulemusi.
23. novembril kogunenud Eesti Raudtee nõukogu valis ettevõtte finantsjuhiks ja juhatuse liikmeks Toomas Virro.
Aasta nelja kuuga veeti Eesti Raudtee taristul 9,3 miljonit tonni kaupu. Võrreldes mullusega oli see 10,35 protsenti väiksem tulemus, vahendab Eesti Raudtee pressiteade.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.