Autor: Indrek Kald • 9. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See on moodustab pool summast, mida läbilaskevõime ärakasutamise eest täna maksavad kaubavedajad. Mullu tasusid kaubavedajad 16,6 miljonit eurot läbilaskevõime reserveerimise eest. Selle tasu eest kaetakse püsikulud, mis ei sõltu raudtee kulumisest/kulutamisest – liiklusjuhtimine, side ja turvang, raudtee ja perroonide lumest puhastamine, ettevõtte üldkulud jms, teatas Eesti Raudtee.

Reisijatevedu pole seni nende kulude katmisel osalenud, küll aga kasutab ära üle 60% kogu läbilaskevõimest, märkis ettevõtte kommunikatsioonijuht Liina Hallik.

"On tõsi, et vähenevate kaubavedude ja intensiivsemaks muutuvama reisirongiliikluse vajadusi arvesse võttes, tuleb leida reisijateveo doteerimiseks lähiaastatel lisaressursse, kuid see ei tähenda automaatset piletihinna tõusu. Seda pole väitnud ei Eesti Raudtee ega ükski teine osapool," kinnitas ta.

Reisijateveo piletihinna kujundus sõltub mitmest asjaolust. Esmalt paneb selle paika reisijate arv. Teisalt on riigil kui omanikul jätkuvalt erinevad moodused reisijatevedu toetada, lisas Hallik. "Kas otseselt läbi riigieelarve või muid meetodeid kasutades, ei ole Eesti Raudtee kui infrastruktuuriettevõtte otsustada. Samuti ei otsusta Eesti Raudtee piletihinna üle, selle otsuse teeb reisijateveo teenuse pakkuja," lisas kommunikatsioonijuht.

Transiidimahu languse tingimustes ei suuda Eesti Raudtee enam omalt poolt reisirongiliiklust senises mahus doteerida ning seoses sellega on vältimatu, et tuleb tasuda reisijateveoga kaasnevaid kulusid raudtee infrastruktuuri kasutamise eest senisest suuremas mahus, kinnitas Hallik.