Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Raudtee tulud kasvavad
Võrreldes 2011. aastaga kasvasid ettevõtte äritulud 12 miljonit eurot ehk 18 protsenti. Puhaskasum vähenes 14 protsenti.
Ettevõtte möödunud aasta müügitulu kasvas võrreldes tunamullusega 9,4 protsendi võrra, kokku 66 miljoni euroni. Müügitulu tõus oli osaliselt tingitud kasumist, mis saadi erakorralisest müügitehingust (vagunite müük) kokku summas 8,1 miljonit eurot. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 35,4 miljonit eurot, mis jäi samasse suurusjärku 2011. aastaga (35,3 miljonit eurot).
2012. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 26,1 miljonit tonni kaupu, millest 19,9 tonni tuli transiitvedude, 0,8 miljonit tonni ekspordi ja 1,4 miljonit impordi arvelt. Suurim oli nafta ja naftasaaduste osatähtsus, mis moodustas 59 protsenti kogu vedude mahust, järgnesid põlevkivi 13,5 protsendiga ja väetised 12 protsendi ulatuses. Kohalikke vedusid tehti 4 miljoni tonni ulatuses. 2012. aasta kaubaveomaht oli 14,4 protsenti väiksem 2011. aasta mahust. 2013. aastaks on ette näha edasist kaubaveomahtude langust.
2012. aastal investeeriti kokku 40,2 miljonit eurot, millest eurotoetusi (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengufond) oli 17,9 miljonit eurot. Raudtee rekonstrueerimisse Rail Baltica trassil investeeriti kokku 6,85 miljonit eurot ning reisiplatvormide eurokõrgustele üleviimise projekti raames 9,7 miljonit eurot. Reisijate turvalisuse tagamisse panustati 1,5 miljonit eurot.
Kontaktvõrgu rekonstrueerimise projekti käigus liinidel Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna investeeriti 8,95 miljonit eurot. Uue projektina alustati kapitaalremondiga Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinil, kuhu investeeriti 5,1 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi raha.
2013. aastal on AS Eesti Raudteel plaanis jätkata Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasabil investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Peamised projektid on kontaktvõrgu rekonstrueerimine Vasalemma – Tallinn, Keila – Paldiski ja Klooga – Kloogaranna liinidel ning raudtee kapitaalremont Tallinn – Paldiski ja Keila – Riisipere liinidel, et olla valmis AS Elektriraudtee uute reisirongide teenindamiseks. Kokku on 2013. aastal plaanis investeerida 36,9 miljonit eurot, millest 14,4 miljonit rahastavad Euroopa Liidu fondid.
AS Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul mõjutas ettevõtte tegevust 2012. aastal enim kontserni jagunemine, mille tulemusel AS Eesti Raudtee muutus puhtalt infrastruktuuriettevõtteks. Aktiivne investeerimistegevus on loonud eeldused Stadleri rongide turule tulekuks, mis märkimisväärselt tõstab reisijateveo kvaliteeti.
„Uuenenud raudteetaristu võimaldab teenindada ka tunduvalt suuremaid kaubavoogusid kui täna. Eesti Raudtee peab jätkuvalt oluliseks toetada läbi mõistliku investeerimistegevuse ja kvaliteetse liiklusjuhtimise Eestit läbivate transiitvedude kasvu. Samuti on oluline ära kasutada kõiki eeliseid, mida avatud turg transiidiettevõtjatele pakub,“ lisas Asmann
AS Eesti Raudtee on raudteeinfrastruktuuri ettevõte, kes vastutab raudteetaristu rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse eest. Ühtlasi täidab AS Eesti Raudtee raudteeadministratsiooni ülesandeid.
Seotud lood
Eesti Raudtee teatel peaks reisijateveo eest saadav täiendav infrastruktuuri tasu olema umbes kaheksa miljonit eurot.
Veomaht Eesti Raudtee taristul ulatus 9 kuuga 18,35 miljoni tonnini. Võrreldes eelmise aastaga olid mahud 7,4 protsenti väiksemad. Septembrikuu veod olid kokku 1,74 miljonit tonni ja 1,1 protsenti väiksemad kui eelmisel aastal.
Eesti riigile kuuluva raudteeveo-ettevõtte EVR Cargo üldine kaubaveomaht vähenes juuni 23 protsenti 1,06 miljoni tonnini. Samas aga paranes konteinervedude maht olulisel määral, ulatudes 4493 konteinerühikuni.
Raudtee-kaubaveoettevõtte EVR Cargo oktoobris veetud kaubamaht ulatus 1,3 miljoni tonnini, mis ületab eelmise aasta oktoobrikuu mahtu 1,7% ning on viimase poole aasta parim tulemus.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele