Autor: Mariliis Pinn • 2. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva kuukiri Logistika kirjutas, et Tšehhi ärikinnisvaraarendaja VGP Park asus masu eel Eestis tööstusparki arendama ja tegi seda edukalt. Nüüd on sama firma võtnud ette uue tööstuspargi rajamise. VGP Parki Balti riikide juht Andrejs Konstantins selgitas, et hoolimata nõudlusest uute laopindade järele ei soovi arendajad koppa maasse lüüa. Sama nõidusliku ringi teine osapool ehk üürnik ei soovi aga vaid ilusaid voldikuid nähes lepingut allkirjastada. “Seejuures ei saa eirata tõsiasja, et allkirjastatud üürilepinguta võib mõnele arendajale olla rahastuse saamine probleem,” viitas Konstantins vajadusele kõigepealt siiski üürnik leida.

Konstantins usub, et sel aastal Eestis nõudlus laopindade järele kasvab. “Samas – kui oskaksin nõudlust täpselt ennustada, ehitaksin kõik hooned õigel ajal,” lisas ta naljatades. Sellegipoolest näeb arendaja selget tendentsi, et Skandinaavia ettevõtted toovad oma logistika ja tootmise üha enam Eestisse, sest siinsed maksud ja tööjõukulud on märksa väiksemad. Eestis on ka piisavalt oskuslikku tööjõudu. “Nõudluse suurenemine käib käsikäes taastunud majanduskasvuga – ettevõtted vajavad lihtsalt rohkem ruumi,” ütles Konstantins.

Energiatõhususe parandamise ja sellest tuleneva kokkuhoiu nimel tahetakse kolida moodsamale pinnale. Mõistetakse, et majanduskriis on lõpusirgel ja konkurents töötajatele kasvab. Seetõttu on oluline pakkuda inimestele uusi, ajakohaseid töötingimusi.

Osta või üürida?

“Kui alustasime tegevust Balti riikides, olin üllatunud, kui paljud kliendid hoonet osta soovisid. Meie ettevõte on laienenud üle Kesk-Euroopa, kuid harva kohtame mujal kliente, kes tahavad hoonet omada,” selgitas Konstantins, kellele jäi mulje, et Eestis oli enne kriisi moodne olla kuidagi seotud kinnisvaraga.

“Nüüdseks on olukord muutunud,” sõnas ta. Tänu kriisile on ettevõtted suunanud oma tähelepanu ja finantsressursi põhitegevusele ning tellivad muid teenuseid ja tooteid sisse. “See tagab paindlikkuse ja vähendab tunduvalt riske,” lisas ta.

VGP Park alustas Eestis oma esimest arendust Tänassilmas 2008. aastal ehk keset majandussurutist. Samal ajal teised arendajad külmutasid oma projekte Baltimaades. Praeguseks on Tänassilma park edukalt müüdud East Capitalile. “Jaapani keeles tähendab sõna “kriis” ka võimalust. Kriisiajal leidsid paljud ettevõtted võimalusi parandada oma konkurentsipositsiooni,” nentis ta ja mainis, et näeb ruumi veel ühele heale projektile.

Nii asutakse rajama uut tööstusparki Nehatusse. “Usume, et nõudlus on isegi veel suurem, kuid hoiame jalad maas. Nagu öeldakse – sa ei saa abielluda kõigi linna tüdrukutega,” naljatas ta.

Tallinna–Peterburi maantee ja Nehatu–Loo–Lagedi tee ristmiku lähedale ehitatava pargi suurus on 49 000 m2. Esimene, 21 600 m2 hoone valmib selle aasta viimaseks kvartaliks. “Kui kõik läheb meie plaani järgi, valmib järgmisel aastal veel üks sama suur hoone. Nõudluse korral võib see kerkida ka kiiremini,” lisas arendaja. Viimases etapis rajatakse 6048 m2 hoone. “Kõik üürnikud on teretulnud,” ütles Konstantins.

Tööstuspark sobib pooltööstuslikeks tegevusteks. Kindlust plaanide õiguse suhtes annab arendaja sõnul fakt, et juba Tänassilma pargi rajamisel nähti suurt nõudlust tööstuspindade järele ja seda eriti Lasnamäel, mis on ajalooline tööstusala. “Üks kolleeg ütles, et me ei ole kauboid, et hüpata ühest servast teise. Tähtsad asjad kõigepealt. Teisisõnu öeldes lõpetame Nehatu arenduse ära ja eks aeg näitab. Oleme alati otsinud häid võimalusi. Ja ma olen kindel, et Eesti võib tuua veel mõne,” jäi Konstantins edasiste arendusplaanide suhtes salapäraseks.