Autor: Mariliis Pinn • 30. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaba laopinda tuleb juurde

Ettevõtete uute pindade rajamine ja valmimine annab tänavu vabu laopindu juurde. Uusarendustest lisaruumiks eriti tuge loota ei ole, kirjutab tänane Äripäeva Logistika rubriik.

“Kuna mitu ettevõtet on rajamas oma hooneid, on aasta teisel poolel tekkimas ka laopindade vakantsi,” selgitas Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Einar Niin laopindade turu trende. Kuna nõudlus ja pakkumine on praegu tasakaalus, ei ole tema sõnul ka hinnasurvet ei üles- ega allapoole.

Juurde tekib ka uusi logistikaparke ja olemasolevad laienevad. Tallinna piirile on kerkimas Nehatu logistikapark. Kokku ca 40 hektari suurune maa-ala on jagatud äri- ja tootmiskinnistuteks. Detailplaneering on kehtestatud, infrastruktuuri rajamine on alanud. Riigiressursside Keskus rajab Kalmistu teele Liiva Keskuse logistikaparki 14 000ruutmeetrise üldpinnaga A-klassi lao, millele lisaks planeeritakse ka kontori- ja olme­ruumid, tõi Niin välja.

Osa suurprojekte vindubNiin rääkis, et enamik suurte laopindade päringuid tuleb välismaalt, kuid sobivaid pakkumisi tihti pole. “A-klassi lao­pindade üüriturule võib prognoosida jätkuvalt kerget vakantsust (ca 20 000 m²) tänu sellele, et mitu ettevõtet laieneb ja kolib kvaliteetsemale pinnale ning logistikaettevõtted rajavad endale uusi laohooneid n-ö rätsepatööna. Üürihuvi multifunktsionaalsete (optimaalse suurusega kaubanduspind, kontor ja ladu) hoonete vastu on ettevõtetel olemas. Kuid turul on ka suuremahulisi arenduskeskusi, millele on juba pikka aega otsitud investoreid. Seega on suuremamahuliste arendusprojektide puhul praegu pakkumine kindlasti suurem kui nõudlus,” märkis Niin.

Põhjamaadest EestisseNiine sõnul oli lao- ja tootmispindade turu jaoks möödunud aasta edukas, sest majanduse elavnemine on suurendanud siseriiklikku tarbimist ja eksporti. “Jätkus Skandinaaviast pärit klientide tootmis- ja administratiivüksuste ümberpaiknemine Eestisse. Rajatavad hooned on kohandatud vastavalt tellimustele, spekulatiivset pinda turule ei tulnud,” lisas ta.

Ühinenud Kinnisvarakonsultantide juhatuse liikme Herkki Suurmani sõnul arendatakse laopindu vaid konkreetsete ettevõtete tarbeks. “Elamu­ehituses tegutsevad arendajad pole sinna trüginud, nad peavad seda liiga riskantseks,” selgitas ta ja märkis, et Eestis üldiselt konkreetse ankurrentnikuta laokinnisvara ei arendata.

Kuigi tehinguid ja arendustegevust on vähe, on nõudlust uute laopindade järele. “Nõuded on viimase kümne aastaga oluliselt karmistunud ja nõukogudeaegsed laohooned neile enam ei vasta,” selgitas Suurman, kelle sõnul on vanad pinnad amortiseerumas ja seetõttu ehitatakse uusi. Sageli teevad ettevõtted seda just oma konkreetseid vajadusi silmas pidades, sest sobivat rendipinda leida pole väga lihtne.

Peamiselt on suur osa viimastel aastatel valminud laohooneid rajatud Tallinnast väljuvate magistraalide äärde ning nende lähedal asuvatesse uutesse tehnoparkidesse, kus on olemas terviklik infrastruktuur ning sünergia.

Arendajatel on plaanis rajada uusi logistikaparke eelkõige Tallinnast ida ja lääne poole. Uute laopindade maht on umbes 35 000–50 000 ruutmeetrit. “Näiteks jätkati Tallinna piirile kavandatava Nehatu logistikapargi arendamist,” tõi Niin välja.

Suurmanni sõnul on arendustegevust pigem vähe. “Mitu aastat on juba räägitud Ameerikanurga logistikapargist, kuid siiani pole midagi valmis,” tõi ta näite soikuvast arendusest. 

Buumiaja sinisilmsus kadunud

Niine sõnul jätkub tänavu, nii nagu eelmiselgi aastal, laohoonete rajamine vastavalt tellimusele. “Kui buumiaja kliendid ei olnud kursis kõikide nüanssidega, mis mängivad olulist rolli n-ö rätsepatööna laopindu rajades, siis nüüd on kliendid väga teadlikud oma soovidest ja ka võimalustest ning oskavad nõuda endale kõige sobivamaid ruume,” rääkis Niin. Näiteks vaadatakse tema sõnul hoone kulude jaotust, hoonesisest logistikat ja hoone mõõtmeid.

 

TASUB TEADA

Mida kunded otsivad?

Lao- ja tootmispindade puhul otsitakse põhiliselt 300–700 m² ja 1000–1500 m² üüri­pindu.

Üle 2000 m² pinna soove võib pidada pigem erandiks.

Lao- ja tootmispindade üürihinnad eurot/m2Tallinn

uued/renoveeritud 3,2–5vanad 1–3

Tartu

väga heas seisus uuemad hooned kuni 5amortiseerunud, kütteta laoruumid 1,5–2

Häid lao- ja tootmisruume pakutakse vähe, kehvas ja rahuldavas seisus ruume aga palju ning tehinguid tehakse vähe.

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077