Autor: Tanel Raig • 13. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik valib era- ja ühis- transpordi arendamise vahel

MKM valmistab ette uut transpordi arengukava, mis peab andma visiooni, kas Eestis seatakse prioriteetseks maantee- või raudteeveod, era- või ühistransport.

Uus transpordi arengukava koostatakse perioodile 2014-2020. Arengukava koostamist juhtiv majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arengu- ja investeeringute osakonna juhataja kt Toomas Haidak ütles, et arengukava soovitakse valmis saada ja valitsusele arutamiseks saata järgmise aasta esimeses kvartalis.

Haidaku sõnul peab uus arengukava andma suuna, milline on Eestis era- ja ühistranspordi osakaal. Kuna Eesti on hõredalt asustatud riik, siis on siin oluline eratranspordi kasutamine, rääkis Haidak. Kuigi Eesti ruumilise planeeringu 2030+ eelnõus on öeldud, et Eestis on parema sidustamise jaoks tähtsal kohal ühistransport, siis liikumisanalüüsid näitavad, et väljaspool linnu tehakse 80% liikumisi eratranspordiga. „Ma arvan, et siin tuleb tõsine küsimus,  kuhu seada arengu fookus“ ütles Haidak.

Tema kinnitusel saab ka eratranspordi kasutamist soodustada pannes rõhku teedele, et seal saaks kiiresti ja ohutult liikuda, kui ka tagades eratranspordi kasutamise hinnalt kättesaadavuse. Näitena toob Haidak, et Eesti võib olla vastu kütusteaktsiisi alammäära tõstmisele juhul kui see tuleb EL-is teemaks, või kaotada üldse kütuse aktsiis ja maksustada vastavalt auto kasutamisele – läbisõidu pealt  arvestades asukohta ja liikumist tipptundidel või tipptunni välisel ajal. See on sama mõte, mida kaaluvad hollandlased ja soomlased ning mille osas on USA-s ettepaneku teinud mõttekoda RAND (http://www.rand.org/pubs/research_briefs/RB9576/index1.html).  Kui minna üle läbisõidupõhisele maksustamisele, siis annab see Haidaku kinnitusel võimaluse maksustada ka Eestist läbisõitvaid välisvedajaid, kes praegu Eesti teede kasutamise eest midagi ei maksa.

Üle tuleb vaadata ka riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded teede haldamisel ja ühistranspordi korraldamisel, kuid seda saab teha ainult arvestades kõiki halduskorralduse aspekte.

Lisaks on uue arengukava olulisemad küsimused EL-i transpordirahade kasutamine, prioriteedid maantee- ja raudteevedude vahel, liiklusohutuse suurendamine ja rahvusvaheliste ühenduste parandamine.

Pikemat intervjuud Toomas Haidakuga uue transpordi arengukava põhimõtetest saab lugeda mais ilmuvast Äripäeva infolehest Transport ja Logistika.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077