Autor: Tanel Raig • 26. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parts ütles kohtumisel, et Eesti on juba ajalooliselt olnud Saksa logistikaäri idapikenduseks. Selline koostöö võiks toimida ja ka toimib tänapäeval, sest Saksamaa ekspedeerijate ja transpordifirmade efektiivne tegevusraadius lõpeb tavapäraselt seal, kus meie oma algab. Partsi kinnitusel Eesti sadamates ja vabatsoonides oodatakse Saksa logistikaoperaatoreid, samuti on meie kohalikud ettevõtted huvitatud partnerlusest.

Kohtumisel tutvustas Parts osalejatele ka Rail Baltica projekti ja Eesti transpordi infrastruktuuri ja võimalusi. Saksa pool tundis huvi transiidivõimaluste ja probleemide vastu kaupade liikumisel läbi Eesti Venemaale ja tagasi.

Parts kinnitas, et Eestil on arenenud transpordiühendused Venemaa ja Kesk-Aasia suunal. Meil on olemas pikaajaline kogemus Venemaaga ja vene keelt kõnelevate riikidega koostöö tegemisel, mis tagab kaupade sujuva ja õigeaegse jõudmise sihtkohta.

Tallinna Lennujaam on Hiinale lähim Euroopa Liidu pealinn. Selline geograafiline eelis koos arenenud infrastruktuuriga annab meil võimaluse muuta Tallinna lennujaam Põhja-Euroopa Aasia-suunaliste lendude keskuseks, leidis Parts.