Autor: Tanel Raig • 26. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhan Parts tutvustas Saksa ametivennale Rail Baltica ja elektriautode projekti

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Berlinis Saksamaa transpordi-, ehituse- ja linnaplaneerimise ministri Peter Ramsaueriga. Kohtumisel räägiti energiasäästuvõimalustest transpordisektoris, transpordivõrgustikust TEN-T, Rail Balticast ja Euroopa komisjoni raudtee alusdirektiivi uuendamisest.

Juhan Parts rõhutas kohtumisel Eesti huvi arendada välja raudteeühendus Eestist Kesk-Euroopasse ja läbi Eesti ida-lääne suunal nii kaupade kui reisijate veoks. Ramsauer kinnitas omalt poolt, et 2025. aastakse kasvab transiitkaupade vedu läbi Saksamaa praegusega võrreldes 2,5 kordseks. Saksa pool kinnitas, et jälgib huviga ka Rail Baltica raudteeühenduse arenguid ja loodab selle projekti edukale teostamisele.

Parts tutvustas Saksa poolele Eesti elektriautode arendusprojekti. Ramsaueri sõnul soositakse ka Saksamaal igati elektriautode kasutuselevõttu, aastaks 2020 peaks Saksamaal kasutuses olema juba 1 miljon elektriautot. Hetkel arendatakse nii akudel kui kütuseelementidel töötavaid süsteeme.

Parts kinnitas kohtumisel, et Eesti toetab uues Euroopa komisjoni TEN-Ti määruses sätestatud põhimõtet, et üle-Euroopalist transpordivõrku arendatakse järk-järgult, rakendades eelkõige selle võrgu kahetasandilist struktuuri, mis koosneb üld- ja põhivõrgust. Eesti on seisukohal, et määruses peab kõikide tehniliste nõuete kehtestamisel arvesse võtma liikmesriikide logistikasektori ja infrastruktuuri arenguerinevusi, TEN-T võrgustiku erinevate osade majanduslikku funktsionaalsust ning seotust globaalsete turgudega ja erinevate regioonide geograafilisi iseärasusi.

Lähtudes Euroopa Liidu komisjoniga peetud kahepoolsetest läbirääkimistest, on Eesti TEN-T põhitranspordivõrgustik fikseeritud koosnevana Tallinn – Pärnu – Riia ja Tallinn – Tartu – Koidula/Luhamaa - Venemaa multimodaalsetest koridoridest. Viimane on oluline, kui ühendus ELi ja kolmandate riikide vahel, millele annab lisandväärtus 2011. aastal valminud uus Koidula raudteejaam. Kaasaegne piirijaam suurendab raudtee läbilaskevõimet, Eestit läbivate logistikakanalite konkurentsivõimet ning võimaldab laiendada Eestit läbivate kaupade nomenklatuuri.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077