Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel tutvuvad valitsuse liikmed Rail Balticu tasuvusuuringu aruandega ning otsustavad, mis saab edasi.
Kabinetinõupidamise arutelu eesmärk on tutvustada Rail Balticu 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuringu lõpparuannet ning teha selle alusel põhimõttelised otsused edasiste tegevuste kohta, sealhulgas rahastamisküsimused Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveperioodi raames.
Rail Balticu 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliini tasuvusuuring viidi läbi 2010. aasta aprillist 2011. juunini. Uuringut rahastati 50% osas EL TEN-T eelarvest, ülejäänud 50% katsid osalevad riigid oma eelarvetest. Vastavalt kolmepoolsele riikidevahelisele kokkuleppele oli projekti üldkoordinaatoriks Läti.
Uuringu tegi Briti konsultatsioonifirma AECOM. Uuring on lõpetatud ning lõppraport heaks kiidetud. Lõppraporti lisadena esitati ka mahukas kaardimaterjal võimalike Rail Balticu trassiversioonide osas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul asutab Eesti Raudtee tütarfirma EVR Infra Läti ja Leedu kolleegidega sügise jooksul ühisfirma, mis hakkab vedama Rail Balticu arendamist.
Läti raudteefirma Latvijas Dzelzcelš (LDz) juht Ugis Magonis ütles, et Rail Balticale kuluv raha tuleks kasutada hoopis Läti raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, edastas ajaleht Neatkariga Rita Avize.
Leedu seim otsustas täiskogu hommikusel istungil kuulutada Rail Balticu "erilise avaliku huvi projektiks".
Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase sõnul on transport Euroopa Liidu uues eelarveraamistikus 2014-2020 tähtsamal kohal kui kunagi varem.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.