Autor: Jaana Pikalev • 21. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Esiteks - taristu, mis tuleks selleks välja ehitada, oleks ebaloomulikult suur ja seda ei suuda nii kiiresti teha isegi Venemaa," rääkis ta ERRi uudisteportaalile.

"Teiseks - kui rääkida juurdepääsust ehk seotusest raudteede ja maanteedega, siis ei ole seal seda ruumi, oskust ja tegelikult ka vajadust, ning kolmandaks – vaja oleks ka operaatorit, kes neid kaubakoguseid reaalselt liigutaks," märkis Vare.

"Ei ole mingit põhjust arvata, et nii suur kasv tuleb lihtsalt sellepärast, et Putin ütles, sest kümne hulka tulemiseks peaks sadam kasvama kordades - see tähendaks üle 100 miljoni tonni kaubakäivet, aga ei tule seda seal kuskilt," sõnas ta.

Vare rõhutas ka varem räägitut, et Ust-Luga ei tähenda Eesti transiidi surma ning tähendab pigem võimalust kui ohtu: „Paradoks seisneb selles, et maismaavedude puhul on Ust-Luga] konkurent, kuid merevedude puhul mitte.“