Läti rahvuslik lennukompanii airBaltic saatis Läti kommunikatsiooniministeeriumile kirja, milles põhjendas korraga mitmete regulaarlendude ärajätmist „lendude efektiivsuse tõstmisena“, teatas Läti Delfile ministeeriumi riigisekretär Anrijs Matiss.
Matissi sõnul selline vastus ministeeriumi, mis on lennukompanii riikliku osaluse haldur, ei rahulda, vahendas Delfi.
„AirBalticu kirjas ei ole ära toodud tõelisi majanduslikke põhjendusi lendude ärajätmiseks, kuid on esitatud probleemid, et lennukompanii peab töötama võimalikult efektiivsemalt, sest päevas on lennufirmal mitu reisi, mis ei ole täielikult välja müüdud,“ kommenteeris Läti kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.
Matiss lisas, et airBalticu juhatuse otsus reisid ära jätta ei ole ratsionaalne ega põhjendatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Matissi jutust võib aru saada, et Läti riigil ei ole peaaegu mingit mehhanismi olukorra muutmiseks, sest lennukompanii juhtkond kuulab ainult Bertolt Flicki isiklikult, ainus, mida riik saab teha, on hinnata, kas Flick on oma ülesannete kõrgusel.
Seotud lood
Töötukassa kinnitas Äripäevale, et korraldab airBalticust koondatavatele töötajatele õppepäevi, et nad saaksid võimalikult valutult omale uue töökoha leida.
Lennujaama saabunud airBalticu reisijad olid täna lendude ärajäämise tõttu üsna ärritunud, sest mitmed neist pidid kogu oma lennuplaani ümber tegema, rääkis Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.
Aasta tagasi jõuliste plaanidega Eestis tegutsemist alustanud lätlaste maapealne lennundusteeninduse ettevõte AS AirBaltic Corporation lõpetab tegevuse Tallinna Lennujaamas 1. novembril.
Lennukompanii airBaltic koondab sadu töötajaid, nii stjuardesse, piloote kui ka lennutehnikuid.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.