Autor: Jaana Pikalev • 1. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saare maakonna päevalehes Meie Maa avaldatud väitele, et süvasadam lausa tühjana seisaks, vastas Tallinna Sadama juhatuse liige Ain Kaljurand, et tänavu on sadamat külastanud isegi seitse laeva, mis on varasemate aastatega võrreldes hea tulemus. „Loomulikult tahaksime, et sadamas käiks rohkem laevu, kes seda ei taha. Me tahaksime igasse Tallinna Sadamasse rohkem laevu. Süvasadam on loodud täiesti uudse kontseptsioonina,” rääkis Kaljurand. Kruiisina on tegelikult Saaremaa puhul tegemist täiesti uue sihtkohana.

„Kui reisilaevad käivad ikka tavaliselt suurlinnades: Tallinn, Stockholm, Peterburg, siis Saaremaa puhul on tegemist looduskeskse sihtkohaga. See ongi keeruliseks teinud selle sihtkoha müümise turistidele. Saarlased saaksid ise palju ära teha, et Saaremaa oleks turistidele atraktiivsem. Ma ei häbene ütlemast, et ma tahaks näha rohkem saarlaste initsiatiivi selles osas,” rääkis Kaljurand.

Kaubalaevu ei ole tänasel päeval süvasadamas seetõttu, et Tallinna Sadamal ei ole luba seal kaupade käitlemiseks. Praeguse planeeringu ja keskkonnamõjude hinnangu kohaselt võib seal vastu võtta reisilaevu ehk kruiisilaevu.

„Loomulikult me püüame sellele sadamale leida kõikvõimalikke funktsioone, mistõttu oleme algatanud uue detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise, et oleks võimalik sadamas kaubalaevu vastu võtta,” rääkis Kaljurand. Initsiatiiv kaupade käitlemiseks on tulnud Saaremaa ettevõtetelt endilt, sest praegune ainuke kaubasadamana töötav Roomassaare ei rahulda ettevõtete vajadusi, arvestades, et sadam on talvel ligi kaks kuni kolm kuud jääolude tõttu suletud. „See ongi tõuganud meid selleni, et süvasadamas saaks kaupu käidelda,” rääkis Kaljurand.

Ta lisas, et neil on kaubasadama jaoks olemas paar täiesti aktiivset huvilist konkreetsete projektidega. „Me loodame juba järgmise aasta kevadeks nende projektidega jõuda sinnamaani, et saame lepingud sõlmida. See aga  eeldab et detailplaneeringu protsess kulgeb sujuvalt,” ütles sadama juht, et enne planeeringu korda seadmist ei saa nad midagi teha. Konkreetsetest ettevõtetest Kaljurand rääkida ei tahtnud, kuid kergitas saladuseloori, et tegemist on metsatööstusega. „Sellel maaalal saaks ka metsamaterjalile lisaväärtust anda enne väljavedamist, see tähendab juba ka täiendavate töökohtade loomist, mis on kasulik kõik omakorda Saare majandusele,” rääkis Kaljurand.

Süvasadama kaudu avaneks saare ettevõtjatele ka uued turud.

„Kui me vaatame, milliste laevadega on praegu võimalik Roomassaarest kaupu välja vedada ja millistega süvasadamast, siis olgem ausad, süvasadama kaudu avaneksid hoopis teised turud. Kui sealt suuremate laevadega kaupa välja vedada oleks võimalik minna Euroopa turule,” sõnas Kaljurand ja selgitas, et nende laevadega, mis Roomassaares käivad ei ole mõtet Läänemerest välja minna.

„Meie püüame Saare ettevõtlust aidata, et kaubad peale saada süvasadamasse. Kui räägitakse, et 200 miljonit krooni on surnud investeering, siis mul on eriti kurb, kui seda räägivad saarlased, kes peaksid olema väga õnnelikud, et see investeering on sinna tehtud,” ütles Kaljurand, keda teeb murelikuks, et saarlased ei ole seda mõistnud. „Tallinna Sadam on infrastruktuuri loonud. Me ei saa kruiisiga tuua turiste, kui saarlased nendega  aktiivselt ei tegele. Ka kauba poole pealt – sadam on infrastruktuur, kõik muu peab sinna juurde tulema, tahaks loota, et asjad liiguvad positiivsemas suunas,” ütles Kaljurand.

Järgmised sammud detaiplaneeringuga ning keskkonnamõju hindamise tulemused selguvad sadama juhi sõnul loodetavasti poole aasta jooksul. ”Protsess on töös, on arutelusid olnud. Tahaks loota, et poole aasta jooksul on detailplaneering vastu võetud ja kinnitatud,” ütles Kaljurand ja lisas, et kui arutelude juurde tuleb pahatahtlikke arutelusid, siis see kindlasti venitab kogu protsessi.

„Kõik on tehtud ikka saarlaste enda huvides, ja keskkonnamõjude hindamine tehakse selleks, et uurida, milline mõju sellel on keskkonnale. Räägitakse, et see on linnukaitse ala – aga tegelikult olgem ausad, ei ole vahet, kas seal käib reisilaev või kaubalaev sadamas, tegelikult mõju on üks keskkonna mõistes,” lausus sadama juht, kes tahaks järgmiseks kevadeks juba klientidega lepingud sõlmida mille järel saaks planeerida täiendavaid investeeringuid operaatorite poolt. ”Võib-olla võiksid kaubalaevad süvasadamas käima hakata järgmisest sügisest. See sõltub muidugi nii paljudest välistest faktoritest, kas see kõik nii läheb, on muidugi väga küsitav kahjuks,” sõnas Kaljurand.