Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raudtee kaubamahud rihivad endiselt ülesmäge
Kaubaveomaht Eesti Raudtee taristul oli maikuus 2,37 miljonit tonni, olles eelmise aasta maist 4,2 % suurem. Viie kuuga veeti taristul 13,51 miljonit tonni kaupu ehk 11,9 % mullusest enam.
Nafta ja naftasaaduste vedu ulatus maikuus 1,59 miljoni tonnini, jäädes mullusega samale tasemele. Põlevkivi veomaht suurenes võrreldes aastatagusega 43 %, olles kokku 0,31 miljonit tonni. Samuti suurenes väetiste vedu, mida veeti kokku 0,22 miljonit tonni ehk 13 % enam.
Kokku on viie kuuga veetud naftat ja naftasaadusi 9,26 miljonit tonni. Eelmise aastaga võrreldes oli see 0,88 miljonit tonni rohkem. Põlevkivi veomaht oli
2,22 miljonit tonni ja kasvuks 60%. Väetisi liikus raudteel 0,83 miljonit tonni, kuid see oli üle 4 % vähem kui eelneval aastal. 0,24 miljonit tonni veeti nii puistekaupu kui ka keemiakaupu. Puistekaupade maht suurenes ligi 20 % ja keemiakaupadel 73 %. Suurim vähenemine oli kivisöe vedudes, kus veomaht oli 0,22 miljonit tonni ehk 66 % väiksem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Transiitvedude mahuks oli 10,24 miljonit tonni ja vedu suurenes 3,85 %.
Kohalike vedude maht suurenes 52,4 %, olles kokku 2,44 miljonit tonni.Importveod suurenesid 55 % e kokku vedu 0,57 miljonit tonni. Eksportvedudes veeti 0,25 miljonit tonni ja kasvasid 5,6 %.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.