Majandus- ja kommunikatsiooniminister avaldas seisukohad Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava suhtes, milles ütleb, et Eesti riik üldiselt toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujundust ja maksustamist, kuid pole nõus, et transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneks oluline infrastruktuuritasude kasv.
Eesti toetab üldiselt nn transpordi valges raamatus esitatud aluspõhimõtteid. Eesti prioriteet tuleviku transpordipoliitikas on liikuvuse parandamine. Eesmärgiks on toimiv, kvaliteetne, ohutu ja turvaline, globaalselt konkurentsivõimeline ning kaugematele regioonidele juurdepääsu tagav ja tarbija maksevõimet arvestav transpordisüsteem. Seejuures arvestatakse vajadust vähendada kasvuhoonegaaside emissioone erinevate tehnoloogirakenduste ja logistiliste lahenduste abil.
Eesti toetab pikas perspektiivis transpordipoliitika hinnakujunduses ja maksustamises Euroopa Komisjoni kava kujundada ümber Euroopa Liidu transporditasud ja maksud. Seejuures ei tohiks transpordiga seotud tasude arvestamise aluste ülevaatamise tulemusena kaasneda olulist infrastruktuuritasude kasvu. Lisanduvate maksualaste kohustuste kehtestamine peab liikmesriikidele jääma vabatahtlikuks ja maksudest kogutud tulu tuleks võimaluse korral suunata tagasi infrastruktuuri.
„Eestis ei ole teemaksu kehtestamine, maanteetollina, otstarbekas. Piltlikult öeldes on Eesti suurematel teedel iga mõnesaja meetri tagant peale- ja mahasõit (ehk siis Eesti on hajaasustatud), millega peab arvestama,” kommenteeris ministeeriumi seisukohta avalike suhete juht Ramsus Ruuda. „Või teine näide: kui maksustada Tallinn-Tartu maantee, siis sõitjatel on olemas kohe alternatiivina Piibe maantee. Maanteemaks tollina konkreetsetele teelõikudele on rohkem Kesk- ja Lääne-Euroopa teema, kus transpordi taristute olukord on teistsugune kui Eestis,” lisas ta.
Praegu ehitatakse teid peamiselt kütuseaktsiisist laekuvast rahast ning kui meie kaugem eesmärk on diisli ja bensiini tarbimist vähendada, siis tuleb kindlasti mõelda alternatiivsete tulude leidmisele, rääkis Ruuda. „Põhimõtteliselt on mõeldav üldine teemaks, kuid ainult juhul, kui see asendab kütuseaktsiisi ja täidab transpordipoliitika eemärke paremini kui aktsiis. Praegusel hetkel on aga jätkuvalt kütuseaktsiis see, mis kõige paremini arvestab nn „saastaja maksab“ põhimõtet ning on seejuures väga väikese bürokraatiaga,” sõnas ta. Ametlik seisukoht ütleb veel, et Eesti toetab ka põhimõtteliselt transporditeenuste turu avamist ja siseturu arendamist.
Eesti peab vajalikuks linnaliikluskeskkonna paremal korraldamisel selget vahetegemist suurte linnastute ja vähem probleeme tekitavate asustuspiirkondade vahel. Kuna olukord on liikmesriigiti erinev, toetame lähtumist subsidiaarsuse põhimõttest.
. MIS ON MIS:
Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas
- Valge raamat avaldati 28.03.2011 ja on vahekokkuvõte pikaajaliste transpordipoliitika protsesside hetkeseisust. Dokument seab üldeesmärkideks transpordisektori konkurentsivõime suurendamise, jätkusuutlikkuse tagamise ning kasvuhoonegaaside vähendamise sektoris vähemalt 60% võrra aastaks 2050.- Koos teatisega „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava" ning „Energiatõhususe kavaga 2011“. on transpordiküsimusi käsitlev valge raamat üks olulisemaid algatusi transpordi, konkurentsivõime ja energeetika valdkonnas.- Euroopa Komisjon on transpordi valges raamatus nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud algatused jaotanud neljaks tegevusvaldkonnaks, mis koosnevad 40-st prioriteetsest tegevusest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kindlasti oleksin nõus maksma, kui Eesti suuremad maanteed muudetaks tasuliseks ja kui see tooks meile paremad teed, kui need, millel praegu sõidame, vastas Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste Äripäeva tänasele päevaküsimusele, kas Eesti suuremad maanteed võiksid olla tasulised.
Euroopa transpordivolinik Siim Kallas kutsus üles raudteeoperaatoreid üle Euroopa, et nad valmistuksid täiendama oma võimsusi kauba- ja reisijateveol, mis praegu toimub suuremas osas mandril.
Rahvusvaheline maanteevedude ühendus IRU kritiseerib Siim Kallase plaani suunata kaubaveod Euroopas maanteelt raudteele.
Kuu alguses avaldas Euroopa Komisjon transpordipoliitika uued suunad ning pani need kirja Valgesse Raamatusse. Logistikauudised avaldab Valge Raamatu eestikeelse lühiversiooni.
Kuidas tuvastada ärijuhid, kes kasutavad firmamatjaid?
Viimase aasta jooksul on firmade matmine märgatavalt kasvanud ning tegevusalale on sisenemas ka uusi tegijaid. Firmamatjad on isikud või ettevõtted, kes pakuvad teenust raskustes olevate firmade likvideerimiseks, sageli eesmärgiga vältida võlausaldajate nõudeid või maksuameti tähelepanu. Rahvapäraselt kutsutakse neid ka “tankistideks“.