Sõltumatud eksperdid hindavad suurõnnetuse võimaluse Muuga sadamas kõrgeks ning lõid musta stsenaariumi Eesti riiki ähvardavast ohust.
Akadeemik Jüri Martin ja merendusanalüütik Raivo Portsmuth rääkisid ETV saatele "Pealtnägija", et kuigi seni pole suuremaid katastroofe sadamate territooriumitel juhtunud, siis on sellise suurõnnetuse võimalus õhus just seoses ohtlike ainete ladustamise ja transiidiga Muugal.
"Euroopas on viimaste aastate jooksul ligi 400 tööstusõnnetust olnud ning mõned neist väga suured, mis on reostanud ja mõjutanud inimeste tervist väga suures ulatuses," ütles Martin.
Eksperdid meenutasid 2006. aasta 26. märtsi pärastlõunal Muuga sadama terminalis ühe väetisekupli põlengut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui Hiroshima pomm oli 20 000 tonni TNT-d, siis ühe Muuga kupli all on pool Hiroshima pommi," märkis Portsmuth.
Mais valmib mereakadeemia ja Soome kõrgkoolide aastaid väldanud uuring, mille üks alateema on suurõnnetuste oht Eesti sadamates ja traagilise ahelreaktsiooni võimalus.
Ohtlikud ettevõtted on jaotatud kolme kategooriasse: rohelised ehk ohtlikud, kollased ehk B-kategooria ning punased ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!