Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muuga sadam - tiksuv pomm pealinna külje all
Akadeemik Jüri Martin ja merendusanalüütik Raivo Portsmuth rääkisid ETV saatele "Pealtnägija", et kuigi seni pole suuremaid katastroofe sadamate territooriumitel juhtunud, siis on sellise suurõnnetuse võimalus õhus just seoses ohtlike ainete ladustamise ja transiidiga Muugal.
"Euroopas on viimaste aastate jooksul ligi 400 tööstusõnnetust olnud ning mõned neist väga suured, mis on reostanud ja mõjutanud inimeste tervist väga suures ulatuses," ütles Martin.
Eksperdid meenutasid 2006. aasta 26. märtsi pärastlõunal Muuga sadama terminalis ühe väetisekupli põlengut.
"Kui Hiroshima pomm oli 20 000 tonni TNT-d, siis ühe Muuga kupli all on pool Hiroshima pommi," märkis Portsmuth.
Mais valmib mereakadeemia ja Soome kõrgkoolide aastaid väldanud uuring, mille üks alateema on suurõnnetuste oht Eesti sadamates ja traagilise ahelreaktsiooni võimalus.
Ohtlikud ettevõtted on jaotatud kolme kategooriasse: rohelised ehk ohtlikud, kollased ehk B-kategooria ning punased ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga.
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.
Enimloetud
Viimased uudised
AdBlue maniplatsioon muudab veoteenuse ELis ebaseaduslikuks
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele