Sõltumatud eksperdid hindavad suurõnnetuse võimaluse Muuga sadamas kõrgeks ning lõid musta stsenaariumi Eesti riiki ähvardavast ohust.
Akadeemik Jüri Martin ja merendusanalüütik Raivo Portsmuth rääkisid ETV saatele "Pealtnägija", et kuigi seni pole suuremaid katastroofe sadamate territooriumitel juhtunud, siis on sellise suurõnnetuse võimalus õhus just seoses ohtlike ainete ladustamise ja transiidiga Muugal.
"Euroopas on viimaste aastate jooksul ligi 400 tööstusõnnetust olnud ning mõned neist väga suured, mis on reostanud ja mõjutanud inimeste tervist väga suures ulatuses," ütles Martin.
Eksperdid meenutasid 2006. aasta 26. märtsi pärastlõunal Muuga sadama terminalis ühe väetisekupli põlengut.
"Kui Hiroshima pomm oli 20 000 tonni TNT-d, siis ühe Muuga kupli all on pool Hiroshima pommi," märkis Portsmuth.
Mais valmib mereakadeemia ja Soome kõrgkoolide aastaid väldanud uuring, mille üks alateema on suurõnnetuste oht Eesti sadamates ja traagilise ahelreaktsiooni võimalus.
Ohtlikud ettevõtted on jaotatud kolme kategooriasse: rohelised ehk ohtlikud, kollased ehk B-kategooria ning punased ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.